|
||||
Nr 34 (926) Neljapäev, 24. september 2009 |
||||
|
Arhiiv |
Eesti majanduse olukorrast on juttu iga päev. Pessimistid väidavad, et olukord on katastroofiline, enam halvemaks minna ei saavat, optimistid lohutavad, et ikka saab, põhjani on veel tükk maad. Majandusprotsessid on reeglina tsüklilised, igale pikaajalisele tõusule järgneb langusperiood. Eesti majanduses võib viimase tsükli pikkuseks pidada kümmet aastat. Suur langus tabas Eesti majandust aastal 1998 ja suur langus algas ka 2008. aastal. Eelmise kriisi ajal kadus eelkõige Eesti toiduainetööstuse jaoks Venemaa turg. Teise kriisi puhul on märksõnadeks kinnisvarakrahh Eestis ja ülemaailmne finantskriis. Praegu, 2009. aasta teises pooles töötuselaine ja langus jätkuvad. Ühe küsitluse andmetel vastas umbes veerand inimestest, et majandussurutis on mõjutanud nende elu märgatavalt, vähesel määral mõjutatuks on pidanud end ligi pooled ja mingit mõju ei olnud märganud umbes kolmandik. Mida siiski tulevik toob? Ettenägelikkuse poolest tuntud politoloog Rein Taagepera rääkis hiljuti TV-saates “Kahekõne” oma rahulikul, flegmaatilisel moel eestluse jaoks üpris viimsepäevajuttu — rahvastik väheneb ja vananeb, mõnekümne aasta pärast on meid umbes pool miljonit, töökätest jääb järjest rohkem puudu. Sellisteks paratamatuteks, objektiivseteks tendentsideks tuleb valmis olla, oma elu nende järgi seada. Statistikaamet lisab raudsetele seaduspärasustele, trendidele konkreetsust. Näiteks võib lugeda aruannetest, et tööstusettevõtete toodang on olnud 2009. aasta veebruarist maini 30 % väiksem kui eelmise aasta samadel kuudel. Tendents jätkub. Eksport vähenes, võrreldes eelmise aasta maiga, ligi 37 %, müük siseturule ligi 32 %. Languses olid kõik töötleva tööstuse harud. Üle poole vähenes keemiaettevõtete toodang, kus seoses hinnalangusega maailmaturul on peatatud paljude põhikemikaalide tootmine. Suurem kui 40 % oli langus ehitusmaterjali, masinate ja seadmete tootmises. Üle 30 % vähenesid elektroonikaseadmete, rõivaste, metall-, plast- ja pabertoodete tootmine ning masinate ja seadmete remont. Müük langeb, seda eelkõige tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes. Tarbijad on jätkuvalt ebakindlad ning seoses sellega piiravad oma igapäevaseid kulutusi. Vaid kasutatud kaupade müük on mõnevõrra kasvamas. Ebavõrdsus ühiskonnas süveneb. Eesti elanikkonnast elab umbes viiendik suhtelises vaesuses ja nii juba mitmendat aastat. Vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute erinevus on olnud viiekordne, jättes Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse. Oleme samal pulgal selliste riikidega nagu Läti, Leedu, Poola, Portugal, Kreeka, Itaalia, Hispaania. Eestis on rikkaimateks leibkondadeks lasteta leibkonnad, kus kõik tööealised liikmed töötavad, vaeseimateks on lastega leibkonnad, kus keegi ei käi tööl, näiteks üliõpilaspered. Sellega seoses kerkib vägisi esile vajadus veel kord mõelda, kas poleks aeg taaskehtestada lastetusmaks. Praeguses majandusolukorras võivad mõned suuremad, varakamad ettevõtted teatud aja töötada ka kahjumiga, et säilitada tellimusi ja töötajaskonda, aga selline pidu katku ajal ei saa lõputult kesta. Kui ikka silmapiiril terendab pankrot, tuleb tööjõudu koomale tõmmata, palku alandada jne. Kogu Eestis ongi keskmine palk möödunud aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud umbes 4,5 %. Laenu saamine, et selle abil langust pidurdada, on raske isegi elujõulistele ettevõtetele, laienemise asemel peavad nad mõtlema ellujäämise peale. Ettevõtete laenujääk on kaugelt üle saja miljardi krooni, see on suurem summa kui ühe aasta riigieelarve. Eesti Statistikaamet uurib alates 2003. aastast ettevõtete sündi ja surma. Mitme aasta vältel tõusis sündinud ettevõtete osatähtsus majanduslikult aktiivsete üksuste kogumis. Näiteks 2006. aastal sündis Eestis ligi kaheksa tuhat uut ettevõtet. Uusi ettevõtteid sündis nagu seeni pärast vihma. Ehitusbuum tähendas seda, et uut tööjõudu otsivad ettevõtjad olid iganädalased külalised ametikoolides ja kõrgkoolides, kus ehitust õpetatakse. Nüüd pole tööpakkumisi enam ollagi. Lisaks ehitusvaldkonnale sureb kõige rohkem ettevõtteid kaubanduses, toitlustuses, majutuses. Elujõulisemad on olnud tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja hariduse valdkonnas tegutsejad. Moesõnadeks on elukestev, ümber- ja täiendõpe, sest kui nõudmised tööturul muutuvad, pole enam valikut — tuleb omandada uued pädevused. Ühest võimalusest edasi rühkida andis möödunud nädalal märku majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes kuulutas Estonia kontserdisaalis avatuks Eesti suurima ettevõtluskonkursi Ajujaht, kuhu võib esitada uuenduslikke, ettevõtlust ergutavaid ideid. Tuleb vaid registreeruda portaalis www.ajujaht.ee. Konkurss kestab 2. novembrini 2009. Ülemöödunud aastal esitati samalaadsele konkursile 103 ja 2008. aastal 259 ideed. Seekord välja valitavad 20 parimat saavad kolme kuu jooksul tuge asjatundjatelt, et jõuda oma äriplaanini. Vähe sellest — parimate vahel jagatakse välja ühe miljoni krooni suurune auhinnafond. Eriauhinnad antakse tehnoloogiateemandile, maailmavallutajale ja — pange tähele! — sotsiaalsele ettevõtjale. Tuletagem meelde konni, kes kukkusid koorekirnu! Kumb tuli kriisist välja — kas see, kes lootuse kaotanult passiivseks jäi, või see, kes rabelema hakkas? Peeter Maimik |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||