|
||||
Nr 30 (922) Neljapäev, 27. august 2009 |
||||
|
Arhiiv |
Nii mõnigi noor jättis majandustõusu lainel koolitee pooleli, eelistades raha õpingutele. Nüüd aga tööpuudus üha suureneb ja isegi paljud äsja kutsekooli või kõrgkooli lõpetanud noored ei suuda leida erialast tööd. Mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas, ütleb rahvatarkus. Kuid mõelgem sellele, et paljutki sellest, mida eakamad inimesed noores põlves õppisid, ei lähe enam tarvis. Appi tuleb võtta ümber- ja täiendõpe. Avatud ülikoolid on saanud majandusliku surutise tingimustes üha uusi sotsiaalseid tellimusi. Töötud tulevad järjepanu oma kunagistesse õppeasutustesse, tahavad nüüd edasi õppida. Pealinlased ja Tartu elanikud on muidugi eelisolukorras, siin on nii ümberõppe- kui ka tööleidmisvõimalusi rohkem. Mida teha, et õpivõimalused kataksid suuremat osa Eestist? Võimalusi pakub internet, e-õpe. Aastal 2001 käivitati projekt “Vaata maailma”, et suurendada interneti kasutajate hulka Eestis, nüüd minnakse edasi projektiga “Ole kaasas!”. Üle Eesti on loodud avalike internetipunktide võrgustik, välja on koolitatud grupp arvutiõpetajaid. Seekord on projekti rahastajad Vaata Maailma Sihtasutus, Eesti Telekom, EMT, Elion ja Microlink, eesmärgiks pakkuda arvutialast alg- ja täiendõpet 100 000 inimesele ning tuua internetti kasutama täiendavalt 50 000 peret järgneva 3 aasta jooksul. Koolituse läbinutele pakutakse odava hinnaga arvuteid ja internetiühendust. Lisainfo projekti kohta ja üle Eesti toimuvatele klassikoolitustele registreerimine internetiaadressil www.olekaasas.ee ja infotelefonil 618 0180. Projekti koolitusbuss sõidab mööda Eestit 15. septembrini, käesoleva lehenumbri ilmumise järel peatub ta lisaks Tallinnale veel näiteks Tartu lähedal Ülenurmes ja Tähtveres, edasi Toilas, Mäetagusel, Kohtla-Nõmmel, Võsul, Kadrinas, Sõmerul, Tudus, Albus, Aseris, Tamsalus, Koigis, Koerus, Laekveres, Sakus, Paldiskis, Kaius, Keilas ja Sauel. Õpetatakse, kuidas uusi tehnilisi vahendeid kasutades taastada suhteid oma kunagiste tuttavatega ja laiendada oma suhtlemisringi, näidatakse, kuidas käib arvete maksmine kodunt väljumata, kuidas täita interneti abil blankette jne. Pole enam tarvis trügida närvilistes järjekordades asutuste uste taga. Kooliaasta algust saadab juba aastaid mure madala iibe pärast. Näiteks jäävad 1. septembrist suletuks Keila SOS Lasteküla kool, Pärnumaa Taali põhikool, Võru vene gümnaasiumist saab põhikool, ukse paneb kinni Puiatu erikool, mis tähendab täiendavaid transpordikulusid. Kui lisame väljaminekud õppevahenditele, toidule jne, siis saame küllaltki suure summa. Hea veel, kui need väljaminekud suudavad kas või osaliselt kinni maksta vanemad või vanavanemad. Aga kuidas tulla toime, kui peres on lapsi palju, vanemad on töötud, üks vanemaist surnud vms? Paari nädala eest lahkus veel mõned kuud varem täies elujõus olnud mees, kes oma peret ülal hoidis mesiniku ja kamina- ning ahjumeistrina. Maha jäid töötu abikaasa ja kaks kooliealist last. Kuidas nad nüüd toime tulevad? Kas toimetulekutoetuse, lastetoetuste najal? Muidugi, kutsekoolides ja kõrgkoolides õppijatel on võimalik taotleda õppetoetusi. Põhitoetus tõsteti kõrgkoolides vahepeal 1000 kroonini kuus, nüüd langetas Riigikogu selle 920 kroonile. Täiendav toetus tudengitele eluaseme- ja transpordikulutuste katmiseks oli 500 krooni kuus, nüüd langetati see 460 kroonile, kusjuures juulis-augustis, kui õpet ei toimu, ei maksta ka toetusraha. Eriti omapärane on see, et esimese aasta üliõpilane saab toetust taotleda alles alates veebruarist, kui on selgunud tema esimese semestri õppetulemused. Huvitav, kuidas peab esimese kursuse üliõpilane esimesed viis kuud toime tulema? Miks ei võiks I kursuse üliõpilased juba sügisel taotleda vähemalt eluaseme- ja transpordikulutuste katmiseks mõeldud toetust? Muidugi on teataval osal õppuritest võimalus võtta õppelaenu, kuid võlg tuleb kunagi tagasi maksta. Küllalt keeruline on koolide kaadriprobleem. Õpetajate keskmine vanus, mis on umbes 45 aastat, tõuseb eeskätt pensionireformi ja kõrgkooli lõpetamise vanuse tõusu tagajärjel. Praegu on 85 % õpetajatest naissoost ja nende pensioniiga kasvab peagi 63 aastale. Koolidesse on tarvis meesõpetajaid, sest kui umbes pooltes lastega peredes pole isa ja ka koolis kuulevad lapsed vaid naishäält, siis kust saabki tekkida poistes mehelik alge ja kujuneda mehelik isiksus? Võib-olla ei langeks koolidest välja nii arvukalt poisse, kui seal maksaks senisest rohkem meesõpetaja sõna? Laste kooliteele minek ja vanemate-vanavanemate sõnad oma lapsi-lapselapsi kooli saates on tähtsad. Tore, kui hariduse ja harituse vajadusest aru saadakse ja kooli minnakse-saadetakse rõõmuga. Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkus tunnistada. Ei ükski sünni targaks. Õpi, Eesti! Peeter Maimik |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||