|
||||
Nr 28 (920) Neljapäev, 13. august 2009 |
||||
|
Arhiiv |
Tänavu on aias sõstrakobar kobaras kinni, metsas mustikas mustika, vaarikas vaarika kõrval. Pole muud, kui korja kokku ja keeda hoidised valmis. Kui aga oma aeda pole ning ka metsa minna ei saa, siis on tore teada, et marjade turuhinnad on sel suvel üsna taskukohased. Kindlasti tuleb odavam ise marju hoidisteks või mahladeks teha, kui neid talvel poest osta. Eriti agarad mooside-mahlade valmistajad on vanemad inimesed, kes oma toodangut põhiliselt lasteperede vahel tavatsevad jagada. Loomulikult ka ise tarvitada, sest magus kulub eriti hommikupudru kõrvale väga ära, seda nii maitse kui omahinna poolest. Liiatigi on praegused eakad eluaeg marjaajal moosi keetnud, seeneajal seeni sisse teinud, õigel ajal kapsaid ja kurke hapendanud. See on andnud kindlust, et perele on ikka midagi omast käest lauale panna. Nagu nüüdki, mil elu on täis jätkuvaid, kahjuks mitte meeldivaid ja pensionäride elujärge toetavaid muudatusi. Elu tahab aga elamist, hea, kui iseseisvalt toimetulemist. Köögis ja aias toimetades tunduvad päevad sisukamad ja jääb vähem aega teleri ees istumiseks või raadio kuulamiseks. Sest neist võib vahel päris kõhedaks tegevat juttu kuulda ja pilti näha. Näiteks mida arvata sellest, kui tuntud ettevõtja, kes raadios tihti jut(l)ustab, pakub oma seekordse riigirahade kokkuhoiu mõtteavalduse alguses kohe välja pensionide vähendamise ettepaneku? Ei tahaks küll tema kombel võõrale kapsamaale tungida, kuid kas näiteks ettevõtte tulumaksu kehtestamise soovitus ei oleks kõlanud tema suust siivsamana. Sõnal peaks ikka sõlm ja jutul jakk olema! Vanasõna ei valeta, ütles vanarahvas. Nii et ehk ongi ka selle iganädalase jutuveeretaja sõnal sõlm ja jutul jakk sees? Suvel kirjutas küll üks teine ärimees ajalehes, et tema meelest võiks meie majanduskriisi arvestades ettevõttele tulumaksu kehtestada, kuid samas, artiklit lõpetades, kordas temagi, nagu rikaste inimeste mõtteavaldustes on refrääniks kujunenud, pensionide vähendamise vajadust. Mure ei avita kedagi üle mulgu, tõrjuvad vanainimesed neid hirmutavaid jutte endast eemale. Hirmutavad need jutud tõesti on, sest näiteks 2007. aasta sissetulekute järgi on 41 protsenti 65-aastastest ja vanematest inimestest vaesed, kogu elanikkonnast elas samal ajal suhtelises vaesuses (inimeste sissetulekute mõõtmine teiste riikide elanike sissetulekute suhtes) 19,5 protsenti. Statistikaameti juhtivstatistik Nele Peil on kirjutanud, et suhtelise vaesuse näitaja on kaudselt ühiskonna ebavõrdsuse ning sotsiaalpoliitika toimivuse mõõt. Nii lõikasid 2007. aasta majanduskasvust põhikasu eelkõige rikkamad ühiskonnagrupid. Euroopa Liidus on 65-aastastest ja vanematest Eesti inimestest vaesemad vaid Läti ja Küprose pensionärid. Öeldakse veel, et kus hundist räägitakse, seal hunt on, või kus suitsu, seal tuld. Need vanarahva tõekspidamised tulid meelde Riigikogu liikme sotsiaaldemokraat Helju Pikhofi juulikuu keskpaigas ilmunud kirjutist lugedes. Miks just need vanasõnad? Sellepärast, et Riigikogu liige vaidleb selles loos tuliselt pensionidelt ravikindlustusmaksu (13 protsenti) võtmise kava vastu. Ta kirjutab, et see idee “ilma keerutamata — pensione kärpida on pallina õhku visatud. Riigikogu on puhkusel, peaminister ei taha palli püüda, sest valitsus ei ole küsimust veel läbi töötanud, kuid midagi välistada ka ei saa”. Kas nüüdseks on “küsimus” Riigikogus läbi töötatud? Selget vastust pole me saanud. Aga pole ka imestada, sest kasutades ka seekord vanasõna abi, paistab täht ikka kätte vaid selge ilmaga. Meie eelmises lehes vastas sotsiaalminister Hanno Pevkur küsimusele pensionäride hirmutamisest krokodillide ja suurte kärbetega, mis tehakse teoks kohe pärast valimisi, muuhulgas nii: “... Arvestades asjaolu, et pensioniindeks ei saa olla vastavalt seadusele väiksem kui 1,0, saab täna kehtiva seaduse valguses öelda, et indekseerimisest tulenevalt pensionid ei vähene.” Ja 6. augusti õhtustes uudistes ütles sotsiaalminister, et pensionide indekseerimisest tulenevalt pension ei vähenevat, aga praeguse seaduse juures ei näe ka seda, et see suureneks. Nii et küsimusele, kas süüa või säästa, võiks vastata: ikka süüa, et talvise kütte eest maksmise ja muude kulude jaoks säästa jõuaks! Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||