avalehekülg

Nr 25 (917)
Neljapäev, 18. juuni 2009
   




Arhiiv


Suvi tuleb pidutsedes



Ööd on valged, lembes hämaruses annab üks päev teisele käe. Pööripäev on pühapäeval, 21. juunil, 23. juunil on võidupüha ja jaanilaupäev, kus tuli tervitab tuld. 24. juunil on jaanipäev. Vilja­põllud rohetavad, heinategu pole veel täies hoos, põllumees saab hinge tõmmata, linnarahvaga võidu pidugi pidada.
Võidupüha hakati tähistama aastast 1934, et meeles pidada Eesti võitu Lätis paiknenud Saksa väekoondise üle, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Tallinnas Vabaduse väljakul algab Vabadussõja võidu tähistamiseks püstitatud samba avamise tseremoonia 22. juuni õhtul kell kümme. Kaitseväe orkestri pea­dirigent Peeter Saan juhatab lisaks orkestrile veel ühendkoori, kuhu kuulub 200 lauljat. Koos solistidega kantakse ette Urmas Sisaski oratoorium Pro Patria. Keskööl lülitatakse samba täis­valgustus sisse. Võidusammast on püütud varem juba kuus korda püsti panna, nüüd, seitsmendal korral see kindlasti õnnestub. Võidusamba rajamisel olid toeks inimesed ka teistest riikidest — umbes kolmandik rahast laekus USA-st, Kanadast, Rootsist, Soomest, Venemaalt, Kreekast ning Põhja-Kaukaasia eestlastelt. Avamise ajaks tuuakse kohale pingid, et eakamad inimesed istudes vaatemängu jälgida saaksid.
Võiduparaad korraldatakse tänavu Jõgeval, sinna viiakse võidusamba tseremoonialt ka mälestustuli. Võidupüha läheb suju­valt üle jaanipäeva tähistamiseks. Tallinna Vabaõhumuuseumis, Stroomi rannas ja mujalgi on kultuuriprogramm ja pidu kõikidele vanusegruppidele. Aastakümneid populaarsust maitsnud ansam­bel Fix on otsustanud üle pikkade aastate teha kontserttuuri “Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi”. Külalistena astuvad üles Birgit Õigemeel ja Tõrva neidude koor. Pensionärid saavad osta sooduspileti.
Mitmel pool Eestis korraldatakse jaanilaatu, kus pakutakse suurt valikut talukaupa ja käsitöötooteid. Jaanilaupäeva õhtu juurde kuulub lõkketegemine. Vanarahvas uskus, et seal, kuhu jaanitule kuma paistab, kasvab vili hästi ja ümbrus on kurja eest kaitstud. Mereäärsetel aladel, aga ka Peipsi rannikul on olnud ja on tänapäevalgi tavaks vanu paate jaanitulle viia. Tuli pidi andma järgmiseks aastaks jõudu ja rammu, võtma laiskuse kontidest. Hüpatakse ju tänini üle lõkke. Peale hea tervise said tüdrukud ka mehele, kui nad hüppamise ajal oma kallimale mõtlesid. Jaanituli aitas seljavalu vastu, seepärast istusid vanemad inimesed seljaga tule poole, et nii oma konte soojendades selga ravida. Jaanihommikul näitavat end näkid ja veevaimud ilmuvat vee alt välja, et laulda ja kannelt mängida. Tark peremees käis jaanilaupäeval tiiru ümber oma põldude ja pistis pihlakaoksa iga põllunurga sisse, siis ei saanud põllule midagi kurja juhtuda. Mitte ainult Eestis, vaid ka mujal on levinud jaaniöine sõnajalaõie otsimise komme. Kes selle õie leiab ja nopib, saavat õnnelikuks, oskavat lindude, loomade ja kõikide rahvaste keeli. Jaanitulelt tulles korjasid neiud üheksat sorti lilli, punusid pärgi ning panid endale pähe. Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema.
Nüüd võib küsida: aga viinad, aga õlled, siidrid ja muu selline kraam? Vanade rahvakommetega tutvudes avastad, et äge alkoholi­pruukimine jaanipäeva aegu on hiljuti sisse murdnud. Kas taga­si­pöördumine enneminevikku, alkoholivaba jaanipäev oleks utoo­piline mõte? Joomine on meil ju sedavõrd levinud, et juba aegsasti enne jaanipäeva hakatakse otsima kainet autojuhti, kes suudaks vindised pidulised turvaliselt laiali vedada. Tõsi, mõned kohalike omavalitsuste juhid on lootnud pahandusi ennetada alkoholimüügi piiramisega. Alkoholitootjatele ja -müüjatele sellised piirangud muidugi ei meeldi, nad näevad nendes ohtu oma sissetulekule. Ka riigieelarve vajab täitmist, ilmselt seepärast lastaksegi alko­holitööstusel ja alkoholikaubandusel vabalt tegutseda. Kuidas küll tulevad toime põhjanaabrid, kes on piiranud alkoholi reklaamimist, kehtestanud alkoholimonopoli, nii et isegi suures linnas on vaid paar-kolm viinapoodi, mis on lahti argipäeviti ja siiski vaid kella viieni? Meil aga kasvab viiendik lastest üles alkohooliku pere­konnas. Uurimused näitavad, et peresisene alkoholitarbimine teki­tab lastes muret vanemate tervise pärast, üksindust, närvilisust, pet­tumusi, piinlikkust ja häbi. Tõestatud on alkoholitarbimise side laste väärkohtlemisega, laste hooletusse jätmisega, psüühika- ja käitumishäiretega. Purjus peaga kihutajad, kaklejad ja kraaklejad on muutunud kultuuri osaks. Eesti Vabariigi alguses peeti loo­mulikuks, et võidupühal ja jaanipäeval valitses eeskujulik ja asjalik kord, logelemis- ja joomapäevad olid välistatud. Aga nüüd? Minu kadunud täiskarsklasest isa ütles: “Ma suudan lõbus olla ka ilma võtmata.” Seda ta oligi kodus, tööl, puhkehetkel, koorijuhatuse esimehe, pilli- ja naljamehena. Ei võtnud ta tilkagi ei uusaastaööl ega jaanipäeval. Seetõttu julgen taas kord küsida — kas jaanipäev alkoholita oleks utoopia?

Peeter Maimik

  
Reklaam:


Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a