|
||||
Nr 19 (911) Neljapäev, 7. mai 2009 |
||||
|
Arhiiv |
Laupäeva õhtul kuulsin kägu — kui see just külapoiste temp ei olnud. Ja pühapäeval nägime valget liblikat! Toomingad on iga hetk õide puhkemas, aiamaa muld kaevates sõre. Ega ei jäänudki muud üle neil üldiste mõttetalgute järgsetel päikesekullas päevadel, kui taas pead murda, seekord küll selle üle, kuhu külvata herned, kuhu porgandid, kuhu istutada tippsibulad. Siis jäi veel peterselli ja tilli külvimaa otsustamine. Külmaõrnemate taimede seemned ootavad mulda saamist edaspidi, sest ega ükski kevad ei pruugi nii soojana püsima jääda, nagu see alguses paista võib. Tegelikult on nii, et ükskõik, mida sa teed, kõik nõuab arupidamist. Hea, kui on, kellega nõu pidada, kes sinust ja sinu tegemistest hoolib. See on väga suur asi ja mitte igaühel, eriti eakamal inimesel, niisugust võimalust võib-olla ka iseenda tõrksuse tõttu kahjuks ei ole. Mitu pead on ikka mitu pead, ja tahad sa, või ei taha, aga sa pead endale tunnistama, et sina pole see kõige targem otsustaja. Ainult et teiste arvamuste või nõuannete ärakuulamine ja kaalumine nõuab loomulikult tolerantsust ja inimeste usaldamist. Just eelmisel nädalal arutleti palju selle üle, kas lausa talgute korras ühismõtlemisest ikka on tulu või mitte, kas nõnda ikka sünnib uusi ideid, mida teoks teha. Võib-olla on see ülekohtune, kuid arvan, et nii, nagu inimese elu üldse mõtestavad usk, lootus ja armastus, nõnda kaldusid ka oma hinges need väärtused säilitanud inimesed mõttetalgutesse positiivse suhtumise poole. Meil on kasutusse läinud ka väljend “sädeinimesed”, nimelt nende kaaslaste kohta, kes ei väsi ühisettevõtmisi käima tõmbamast, kes ei pea paljuks oma aega vabatahtlikult ühiselu korraldamisele kulutada. Olgu selle terminiga kuidas on, aga 1. mail jätkus tõepoolest rahvast mõttekodadesse, jätkus usku ja lootust elu paremaks korraldamiseks. Mõttetalgutel välja käidud ideed jõuavad pärast kokkukogumist internetti (www.minueesti.ee) kõigile kommenteerimiseks. Olgu aga 1. mai või ükskõik missugune päev, kuu või aasta, üks, kes alati mõtlemis- ja tegutsemisvalmis peab olema, on ema. Iga ema. Nii on see ikka olnud ja on ka edaspidi. Ega selle eest tänu oodata ja suureks kasvatatud järelsugu käitubki mitut moodi. On neid, kes ema ikka meeles peavad, ja on neid, kes paistavad ema unustanud olevat. Kirjutan meelega “paistavad”, sest usun, et tegelikult ei saa oma ema unustada mitte keegi. Iga ema on oma lapsele ainukordne. Mõni kuu rohkem kui viis aastat tagasi algatas Hans Sissas Võrumaal Eesti ema kuju loomise mõtte, mis leidis poolehoidu. Hans Sissas on öelnud, et meestele on igal pool mälestusmärke, aga eesti naist, kes on mehi sõtta saatnud, ränka tööd teinud ja lapsi kasvatanud, ei mäleta sel kombel keegi. Tõepoolest, eesti ema kuju kui meie olemasolu ja ellusaatja sümbol oleks meie tänulikkuse ühine väljendus. Kuid nagu ükski suurem ettevõtmine pole Eestis läinud kergelt, ilma vaidluste ja närvikuluta, nii on olnud ka sellega. Esialgu oli kavas monumendi püstitamine Võrru, kuid praeguseks on sellele leitud koht Rõugesse. Eesti ema skulptuuri autorid on skulptorid Ilme ja Riho Kuld. Hans Sissas ütles, et kiviraidur Margus Kurvitsal on umbes neli kolmandikku monumendist valmis. Selle järgi otsustades võiks kuju valmida umbes augustikuu lõpuks. Eesti ema skulptuuri jaoks raha annetajaid on olnud ligi 3000, neist üle 400 on seda teinud tänavu. Annetajate hulgas on ka 15 välisriigi inimesi. Raha on tulnud kultuuriministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu, samuti Rõuge vallalt. Hans Sissase teatel oleks siiski veel tarvis üle 300 000 krooni. Neile, kes on valmis kuju püstitamist toetama ükskõik millise summaga, olgu meelde tuletatud, et raha saab kanda SEB-panga arveldusarvele 10220035996014 või Swedbanki arveldusarvele 221025673851 sihitusega “Eesti ema monument”. Pühapäeval on emadepäev. Juba 12-ndat korda valis Eesti Naisliit aasta ema. Selle austava tiitli saab 10. mail Estonia kontserdisaalis emadepäeva üritusel kätte kahe lapse ema ja nelja lapse vanaema, Otepää lihatööstuse Edgar tegevjuht ja omanik Maie Niit. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||