|
||||
Nr 17 (909) Neljapäev, 23. aprill 2009 |
||||
|
Arhiiv |
Et masu ehk majandussurutise tingimustes meie kõigi sissetulekud teatavasti vähenevad (ning paljudel paraku vägagi tuntavalt), peame otsima odavamaid ja käepärasemaid võimalusi oma igapäevase kõhutäite muretsemiseks. Juba ongi jõutud nentida, et paljude suvekodude õuemuru kaevatakse taas üles ning sinna tehakse porgandi-, peedi- ja sibulapeenrad ning aetakse sisse kartulivaod. Kes elab pidevalt maal või kellel suvekodu olemas, tõenäoliselt nõndaviisi talitabki. Talvel hea oma keldrist juurikaid-kartuleid ning hoidiseid kööki tassida — poes maksab toidukraam ju kenakest raha, mida mujalegi kibedasti vaja läheb. Eakal inimesel on ostuvajadused noorematega võrreldes küll märksa väiksemad, kuid ravimitele kulub see-eest jälle palju enam kui meie lastel ja lastelastel. Aiamaalt, marjametsast ning jõhvikasoost võime ju oma keldrite-sahvrite täitmiseks nii mõndagi koguda, paraku tuleb lõviosa toidupoolisest siiski (pensioni)raha eest poest osta. Seepärast on pension ja selle ümber peetavad arutlused-vaidlused praegustele pensionäridele eriti tähtsad teada ja tähele panna. Viimastel nädalatel teise pensionisamba ümber toimuv väitlus pole siin erand, kuigi teise pensionisamba rahad ju enam praegust pensionäri otseselt ei puuduta — praeguste pensionäride rahad on ju endiselt ikka esimeses pensionisambas, teise sambasse on raha kogutud ju tulevaste pensionäride tarbeks. Pensionäride ajalehe peatoimetajana mäletan vägagi hästi, et taastatud Eesti Vabariigis polnudki pensionikassa otseselt riigieelarve koostisosa — pensionikassasse laekus 20 protsenti sotsiaalmaksu ja sealt seda raha ka pensionidena välja maksti. Pensionikassa ainuke eesmärk oli niisiis pensionide maksmine. Ei läinud aga palju aega, kui pensionikassa riigieelarve koosseisu lülitati. Samaaegu kõlas ka esimesi pensionäride jaoks pahaendelisi ähvardusi rahapuuduses vaevleva riigikassa täitmiseks — mäletame ju kõik Mart Laari sõnu: “Kui vaja, läheme ka pensionide kallale!” Otseselt meie pensione küll kümmekond aastat tagasi ei kärbitud, aga alates 1999. aastast hakati ette valmistama pensionireformi. Ning selle paljukiidetud pensionireformi kattevarjus paraku saigi teoks keskmise pensioni kärpimine viiendiku võrra — just sedajagu pensionikassasse sotsiaalmaksuna kogunevat raha suunati teise pensionisambasse ja praeguste pensionäride kuuelatis jäi selle võrra väiksemaks. Toona räägiti nii Riigikogus (Liina Tõnisson jt) kui mujalgi justkui suusoojaks, et teise pensionisamba rahad küllap millalgi tagastatakse esimesse sambasse, kuid nüüdseks on see lohutav jutt unustatud… Ning kui valitsus nüüd otsustas maksed teise pensionisambasse mõneks aastaks külmutada, siis paraku ei tähenda see, et praegused pensionärid oma endised teise sambasse suunatavad rahad esimesse sambasse tagasi saaksid — neid kasutatakse hoopis teiste pakiliste riigieelarve aukude lappimiseks. Tegelikult on asjalugu murettekitavamgi: kui majandusolude paranedes millalgi 2013. või 2014. aasta paiku maksed teise sambasse taastatakse, siis juba mitte nelja, vaid kuue protsendi sotsiaalmaksu ulatuses. Nii et praeguste pensionäride otseseks kahjuks kujuneb siis mitte enam viiendik kaotatud pensioniraha, vaid poolteist korda praegusest enam. Nii et kunagise peaministri Mart Laari pahaendeline ähvardus asuda vajaduse tekkides pensione kärpima kipub nelja-viie aasta pärast teistkordselt täide minema. Arstiabi pensionärile tasuliseks? Tegelikult pole mõne aasta pärast meid ähvardav järjekordne pensioni vähendamine siiski nii hull häda, kui seda oleks meie igapäevase arstiabi tasuliseks muutmine. Nimelt on ärimeeste ja parempoolsete poliitikute hulgas juba olnud kõneaineks, et näete, aprillis tõusis järjekordselt (tegelikult vaid paarsada krooni!) keskmine pension, aga pensionärid on millegipärast endiselt sajaprotsendiliselt ravikindlustatud. Kuku Raadio keskpäevatunnis võttiski selle teema kõneks suurärimees Hans H. Luik. Ta nentis, et Haigekassa eelarve on väga suures kulupinges ja sestap olevat tarvis revideerida pensionäride senist täiesti tasuta pääsemist arsti juurde. Niisiis: kui taat või memm soovib oma perearsti juurde minna, siis võtku ta raske rahakott kaasa… Hans H. Luige meie jaoks väga pahaendelisest arvamuseavaldusest kuni Riigikogu vastava seaduseni kulub muidugi aega, ja loodame, et seda ei juhtugi. Mis aga ärimees Luigesse endasse puutub, siis kehtib temagi kohta see, mis ärihaide kohta üldiselt: rikkal on raha alati liiga vähe ning oma tulusid tahavad temasugused kasvatada mitte üksnes äri ja tööga, vaid ka vaesemate ja nõrgemate arvel. Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||