|
||||
Nr 15 (907) Neljapäev, 9. aprill 2009 |
||||
|
Arhiiv |
Mida teha, kas vahetada oma säästetud veeringud, olgugi neid vaid natuke, eurode vastu või mitte? Mõned (aga võib-olla hoopis paljud) tegusamad ning ettevaatlikumad eakad on juba pangas ära käinud ja euroarve avanud. Süda on seega rahul. Sest nii palju usutakse poliitikute juttu küll, et eurole üleminek on üks eesmärke ja ükskord see tuleb nagunii. Aga kas meie kroon nii kaua vastu peab, on iseküsimus. Kui näiteks uskuda Tallinna linnapead Edgar Savisaart, siis olevat Eesti krooni devalveerimise kuupäevgi selge, nimelt pärast kohalike omavalitsuste valimisi 18. oktoobril. Kevad on käes, suvi kaob teadagi kiiresti, ja nii saame Savisaare ennustatud aega juba poole aasta pärast kontrollida. Aga Edgar Savisaar kui kunagine ENSV Plaanikomitee esimees ja hilisem nii vaba vabariigi peaminister, siseminister kui ka majandusministri ametikohal olnud inimene ei tohiks ju valesti arvestada, ei peaks tahtma oma väitega vaid rahva hulgas paanikat külvata! Kui elame, siis näeme. Loomulikult käib Eesti krooni devalveerimise teemal kaasarääkimine allakirjutanule üle jõu. Sellepärast ei tasu lugejal siinkohal Eestis teada-tuntud tähtsate inimeste esitatu ülerääkimist pahaks panna. Riik pürib kindlalt eurole ülemineku suunas, mis välistab krooni devalveerimise. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kelle kui meie oma raha kehtestamise aegse (rahareform kuulutati välja 19. juunil 1992 kell 21) Eesti Panga presidendi allkiri on meie tollaste rahatähtede peal, on Postimehes öelnud, et peaasi on mitte devalveerida, see on kõige tähtsam. Siim Kallase sõnul on ta võidelnud arvamuse vastu, et Eesti kroon devalveeritakse, juba juulikuust 1992. Siim Kallas väidab, et oleme Euroopa vahetuskursimehhanismis ja kõik liikmesriigid on meilt nõudnud, et ühineksime euroga nii kiiresti kui võimalik. See on lepingus sees! Muremõtteid veeretatakse ka selle üle, et kui me ka jõuame eurole üleminekuni, siis kes teab, missugune on vahetuskurss. Otsime taas kinnitust Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase seisukohast. Kallas ütleb, et Euroopa Liidu Nõukogu on juba üks kord selle kursi kinnitanud, siis, kui ühinesime vahetuskursimehhanismiga. Tuletame meelde, et Euroopa Rahaliit võttis euro arveldusühikuna kasutusele 31. detsembril 1998, euro kurss Eesti krooni suhtes fikseeriti: 1 EUR = 15,6466 EEK. 1. mail 2004 sai Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks. Ja nüüd Siim Kallase kasutatud terminist vahetuskursimehhanism. Nimelt sai Eesti 27. juunil 2004 vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Praeguste seisukohtade järgi soovib Eesti euroga liituda 1. jaanuaril 2011. Kui Venemaal arvestatavat rublade väärtusest arusaamiseks need ümber dollariteks, siis meil pole kroonide eurodeks ümberarvutamist vaja endal teha: ostude eest maksmisel saadud kassatšekil on see juba nagunii tehtud. Sedamoodi on meid juba aastaid euroga harjutatud. Need inimesed, kes meil tegutsevatest Rootsi pankadest laenu on võtnud, teavad, et hoolimata meil käibel olevast kroonist on laenu antud eurodes ja ka tagasi peame laenu maksma eurodes. Selleks konverteeritakse meil arvel olevad kroonid eurodeks. Nii et ühelt poolt on oma kroon meile armas küll (pidagu ta vaid oma ausa lõpuni vastu!), teiselt poolt teame juba, et euro — see on meie kindlus. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||