|
||||
Nr 13 (905) Neljapäev, 26. märts 2009 |
||||
|
Arhiiv |
Majandussurutis (et mitte öelda: kriis), sellest pääsemise teede-võimaluste kobamisi otsimised ning silmapiiril järjest pahaendelisemalt kollitav krooni devalveerimise oht on viimastel päevadel ajendanud peaminister Andrus Ansipit järjest sügavamalt igatsema euro järele. Tema metoodika järgi tehtavad rehkendused näitavat, et eurotsooniga liitumiseks vajalik inflatsioonikriteerium on saavutatav juba tänavu oktoobris. Samuti peetakse võimalikuks vältida euro kasutuselevõtuks vajaliku –3 % eelarvedefitsiidi ületamist. Peaminister kinnitas, et kui peaks tekkima tarvidus võtta lisaks ühele kärpe-eelarvele ette veel täiendavaid meetmeid defitsiidikriteeriumi täitmiseks, siis seda mõistagi ka tehakse. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades otsustas peaminister tellida Euroopa Komisjonilt ning keskpangalt Eesti eurole üleminekuks vajaliku hindamise juba tänavu sügisel ning üritada seega eurotsooniga ühinemist juba 1. juulist 2010. Möödunud reedel esitaski Andrus Ansip Brüsselis kõrgetele euroametnikele sellekohase palve. Eesti Vabariigi peaministri soov(id) kuulati seal viisakalt ära ning tunnustati tema europürgimusi, kuid mitte midagi enamat: Andrus Ansipile tehti viisakalt selgeks, et Eestil pole mitte mingisugust põhjust taotleda erakorralist eurokõlblikkuse hinda- mist — kuigi Eesti võivat paljudest kaalukatest välismõjudest (eeskätt majandussurutisest) tingituna täita vajalikud finantstingimused juba selle aasta sügiseks, tuleb Eestil tõestada oma eurokõlblikkust mõnevõrra pikema ajavahemiku vältel. Niisiis enne 2010. aasta teise pooleni inflatsiooni ja eelarvedefitsiidi vajalikes piirides hoidmist ei maksa siinmail eurole siirdumise hindamist ega lubamist loota. Et peaministri ilmselgelt mitmeti ennatlik, paljude jaoks üllatuslikult lahvatanud eurounelm paugupealt täide pole läinud, tuleb valitsusel keskenduda majanduse tugevdamise võimaluste otsimisele-rakendamisele. Kindlasti tuleb toetada ekspordiks tootvaid ettevõtteid, suunata raha infrastruktuuri väljaehitamisse ja sellega tööhõive suurendamisse, leida võimalusi tööpuuduse tõttu kitsikusse sattunute toetamiseks. Ei saa siinkohal jätta rõhutamata, et tagumine aeg oleks rakendada tõhusaid meetmeid varandusliku kihistumise leevendamiseks. Pole ju ei majandus- ega poliiteliidi ülemäära kõrged töötasud veel märkimisväärselt vähenenud ega äraelamiseks ilmselgesti liiga pisikest töötasu saavate inimeste arv väiksemaks muutunud. Teisisõnu: kuidas saavutada olukord, et rikkad ei muutuks aina rikkamaks ega vaesed seepärast veelgi vaesemaks? Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||