|
||||
Nr 12 (904) Neljapäev, 19. märts 2009 |
||||
|
Arhiiv |
Tööpuudusest on saanud meie ühiskonna kõige põletavam probleem, seepärast arutas Riigikogu möödunud neljapäeval tööturu arengut riiklikult tähtsa küsimusena. Põhiettekandja, sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et vakantsed töökohad kaovad, aasta lõpuks võib töötuid olla ligi 85 000, ja see pole enam ühe või teise inimese isiklik mure, vaid kogu ühiskonna probleem. Kogu riigi plaanis tähendab kriis üha suuremaid kulutusi töötutoetustele ja töötuskindlustushüvitistele, tänavu kulub Töötukassal 3,6 korda rohkem raha kui mullu. Samas leiavad teised Euroopa Liidu riigid aktiivsetele tööturumeetmetele keskmiselt kümme korda rohkem raha kui Eesti. Euroopa Komisjon on soovitanud kõigil liikmesriikidel suurendada investeeringuid täiend- ja ümberõppesse, kuid Eesti oludes tuleb ümberõpet oodata mitu kuud, teinekord pool aastat või kauemgi, lisaks võimaldatakse seda ainult registreeritud töötutele ja koolitushanke korraldamine on põhjendamatult jäik. Suur osa kutseõppeasutuste lõpetajatest hakkab kohe pärast kooli lõpetamist täiendama töötute ridu, ütles Heljo Pikhof. Tõesti, allakirjutanu teab oma töökogemustest kõrgkoolis, et pole kuigi kerge leida üliõpilastele isegi praktikakohti, töökohtadest rääkimata, ning mitmed äsjased lõpetanud on jäänud hiljuti töötuks. Eestis töötavad üpris paljud pensionärid ja kuskilt on läinud liikvele vihjed sellisele personalipoliitikale, mis võimaldaks pensionäride asemel tööle võtta noori. Heljo Pikhof kinnitas Riigikogu kõnepuldist siiski, et elame küll vananevas ühiskonnas, kuid lörtsida ei tohi ainsatki töökätepaari. Uus sotsiaalminister Hanno Pevkur tõdes, et tegelik olukord tööturul on prognoositust oluliselt halvem ja Töötukassa vahenditest pikemas perspektiivis ei piisa. Minister ootab 20. märtsiks sotsiaalpartnerite ettepanekuid Töötukassa jätkusuutlikkuse kindlustamiseks. Tööturuamet on sõlminud 21 koolitajaga lepingud erialadel, millele on suurem nõudlus — keeleõpe, raamatupidamine, müüja- ja autojuhikoolitus, arvutiõpe. Infot koolituste kohta võib leida Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Vabaharidusliidu internetikodulehelt. Sotsiaalminister rääkis ka sellest, et alustatakse isikustatud koolitusega, mis tähendab seda, et töötule antakse teatud vääringus kaart, mis võimaldab tal valida endale sobiva koolituse. Teenuse pakkumist alustab Sotsiaalministeerium esialgu pilootprojektina, mille käigus täpsustatakse, millisele sihtrühmale ja millise summa ulatuses koolituskaart anda, kuidas toimub koolituse parim valik jne. Tartu Ülikooli professor Raul Eamets selgitas, et tööpuudust on võimalik mõõta kahte moodi — üks on registreeritud tööpuudus ja teine on uuringupõhine tööpuudus. Nende vahe on Eestis praegu umbes 1,5-kordne, mis tähendab, et tegelik tööpuudus on tõenäoliselt jõudnud umbes 70 tuhandeni. Venekeelse elanikkonna tööpuudus on 1,5 korda kõrgem ja noorte tööpuudus kaks korda kõrgem keskmise töötusega võrreldes. Umbes 40 % töötutest on kutsehariduse taustaga, sealhulgas rakendusliku kõrghariduse ja tehnikumiharidusega, teised töötute haridusgrupid on juba väiksemad. Kõige tõsisemas vaesusriskis on lastega perekonnad. Reformierakonna fraktsiooni esindaja Taavi Rõivas ütles, et töötuks võivad ühtviisi jääda sini- ja valgekraed, lihttöölised ja tippjuhid. See on karm paratamatus. Töötu ainus võimalus taas tööturule siseneda pole ainult jätkamine palgatööga, üks valikutest on oma ettevõtte loomine. Majanduses loovad töökohti ja lisandväärtust ettevõtjad, riigi asi on toetada neid stardirahaga ja hoida ettevõtluseks soodsat keskkonda, rõhutas Taavi Rõivas. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Mart Laari arvates tuleks käivitada viivitamatult 5,7-miljoniline pakett ettevõtluse toetuseks, vastu võtta Eesti ettevõtluse rahvusvahelistumise tegevuskava, millele tuginedes on võimalik asuda ette valmistama projekti rahvusvahelise finantskeskuse loomiseks Eestis. Tuleks välja töötada programm, kuidas senise 1 % asemel suunata vähemalt 20 % pensionifondide rahadest Eesti ettevõtlusesse. Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelnud Marika Tuus ütles, et töötuse kiire kasvu kõrval tunduvad mõistetamatuna Tööandjate Keskliidu, riigikontrolöri, pangandustegelaste ja mõnede poliitikute üleskutsed tõsta lähiajal pensionile jäämise iga. Kui üleskutse taga on plaan niiviisi sotsiaalkulutusi kärpida, siis ütlevad ju arvud, et eestlaste keskmine eluiga on ligi 20 aastat lühem kui kõrgeltarenenud riikides ja Eesti mees elab haigusteta keskmiselt vaid 49,4 ja naine 53,7 aastat Euroopa Liidu 60 ja Rootsi ligi 70 aasta kõrval. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Mai Treial juhtis tähelepanu sellele, et puudused tööturupoliitikas on sundinud paljusid eestimaalasi siirduma paremate töövõimaluste otsingule välismaal. Praegu tööturul toimuv on ohtlik sellegi poolest, et tekitab eeldusi poliitilise kriisi sünniks. “Mida valitsuskoalitsioonile ja valitsusele soovitada?” küsis Mai Treial ja kutsus neid üles nõu pidama, mitte kiskuma eri suunda nagu luik, haug ja vähk. Riik osalegu ettevõtjate toetamises stardirahadega, toetagu innovaatilisi programme, arenduskeskusi jne. Luua tuleks riiklik fond, millest rahastataks neid tööandjaid, kes töötajaid väljaõppele suunavad või korraldavad väljaõpet töökohal. Valitsus peab hea seisma selle eest, et võimalikult paljud inimesed tööhõivesse püsima jääksid ning seeläbi normaalne toimetulekut tagav elu jätkuda saaks, rõhutas Mai Treial. Teame, et nii-öelda headel aegadel häbeneti ennast töötuks tunnistada. Nüüd, kus tööpuudus on muutumas massiliseks, tuleb valehäbi maha matta, sest ainult nendel, kes otsivad tööd ja õpivad, säilib lootus probleemidest jagu saada. Peeter Maimik |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||