|
||||
Nr 11 (903) Neljapäev, 12. märts 2009 |
||||
|
Arhiiv |
Mida kauem talv on kestnud, seda enam soovime päikest. Mõnel hall-hallil päeval on see igatsus lausa väljakannatamatu. Ja sellepärast oli väga hea meel, kui nädalavahetusel säras päike, vähemalt pealinnas, hommikust õhtuni. Eriti kaunis oli ilm naistepäeval. Särav ilm kutsus õue igaüht. Kui just metsa ei saanud minna, võis sammud ometi parki seada. Lumi oli muutunud tihkeks, lumelt peegelduv valgus tegi silmad hellaks. Siin-seal kraavipervedel oli maa paljaks sulanud ja seal rohetas mulluseid taimi. Kõrgete kuuskede all aga polnud lund enam üldse, puudealust kattis pruunide käbide vaip. Ka igipõliste tammede alune oli lumeta, seal võis jalgupidi sügisel langenud lehtedes sahistada. Inimesed, kes siin jalutasid, olid pühapäevaselt lõdvestunud, sõbralikud. Kes hoidis, olgu vana või noor, teisel käest kinni, kes lükkas lapsevankrit. Väikesed, alles kõndima õppinud lapsed olid oma laiades kombinesoonides nagu väikesed karumõmmid. Aeg-ajalt kukkus mõni selline lapsekera käpuli, kuid tõusis naeru rõkates kiiresti püsti. See oli märtsipäike, värske õhk ja pühapäev, mis ka kõige kannatamatumad lapsevanemad oli lahkeks muutnud, ja lapsed, need kõige peenemad inimesetundjad, tunnetasid seda ülihästi. Ja kuigi järgmised päevad on olnud lumelörtsised, andis kaunis pühapäev kindlasti kõigile elurõõmu ja -jõudu juurde. Liiatigi on kevade algus niisama hästi kui käes — selleni on vaid päevake rohkem kui nädal! Praegu arutletakse 2008. aasta Eesti inimarengu aruande üle. Tõsi, see aruanne ei käsitle meie praegust kriisiaega, kuid mingeid märke ja suundumusi see ometi pakub. Rahva tervise asjus saame teada, et meie tervis on halb ja eluiga lühike. Naised elavad tervena keskmiselt 53, mehed 49 eluaastat. Kui veel arvestada, et sellesama Eesti inimarengu aruande järgi on meie naiste eeldatav eluiga 78 ja meestel 67 aastat (nagu väljapakutud uus pensioniiga), siis oleme ilmselt keskmiselt 20 aastat arstide hoole all. Ja mis veel oluline — perre, kus on olnud nii ema kui isa, jääb reeglina üks vanemaist, ema. Pensionäride seisukohast on tähtis rõhutada, et pensionil saab tunduvalt kauem olla naispool, kes peab siis ka üksi selle eest hoolitsema, kuidas ta kõigi oma maksude ja kogu eluga hakkama saab. Mees aga, oletame, et ta on olnud inimene, kes kogu elu on töötanud, oma väljateenitud pensioni suurt kasutada ei saa. Aeg-ajalt on olnud juttu nn lesepensionist, mida oleks õiglane maksta üksi eluvõitlusse jäänud abielupoolele. Aga sinnapaika need tagasihoidlikud ettepanekud on jäänud. Liiatigi valitseb paljude otsustajate peades ilmselt ikka veel teadmine, et üks õige eesti naine suudab üksi hoolt kanda nii seitsme lapse kui ka oma joodikust mehe eest, rääkimata siis vanemas eas ainuüksi enda eest seismisest. Kõnealuse aruande kohaselt on samas eestlaste eluiga viimasel ajal kiiresti pikenenud, alates 1990. aastast naistel 4,1 ja meestel 2,6 aasta võrra. Veel positiivset: võrreldes teiste Euroopa riikidega on suhteliselt väike mahajäämus laste ja noorte tervises. Kui inimene on terve, on ta potentsiaalne töötegija. See on selge igaühele, loeb ta siis või ei loe kõnealust aruannet. Peamurdmist nõuab hoopis see, kuidas tööd, mida murdes perele nii elatist kui ka lastele trennides käimise raha teenida, jätkuks. Tore, et samas aruandes rõhutatakse riigi majandamise edendamiseks vajadust rohkem kaaluda terviseinvesteeringute võimalusi. Sest pead tuleb ikkagi murda ka selle üle, kuidas inimestel, nii noortel kui ka vanadel, oleks rohkem kättesaadavamaid (loe: odavamaid) sportimisvõimalusi. On hea viidata tasuta võimalustele, mis kehtivad näiteks kepikõnni või lihtsalt värskes õhus jalutamise puhul. Pensionäridel on aga spaas käimise, rääkimata individuaaltreeneri juhendamisel sportimise suurimaks takistuseks siiski rahapuudus. Aga kui noores peres on mitu koolilast, on seal sama mure. Tean näiteks, et tööpäevade varahommikul, kuni kella 8-ni, on Nõmme ujulas pilet tavakohasest odavam. Kes siis seda odavamat aega basseinis kasutavad? Ikka linna kaugematestki kantidest Nõmmele sõitvad pensionärid, sekka mõned nooremad inimesed. Muidugi tasub oma tervise ravimiteta turgutamine end igati ära, seda loomulikult ka vanas eas. Ja mida päeva võrra soojema päikselisema aja poole, seda rohkem on meist igaühel neid võimalusi. Aga siiski oleks hea, kui sünniks juurde ühtlasi riigipoolseid tervise edendamise uusi võimalusi, seda kas või inimarengu aruandes välja toodu üle järelemõtlemise tulemusena. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||