|
||||
Nr 43 (889) Neljapäev, 27. november 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Kui võrrelda suurt liinilaeva ja üpris pisikest alust tihti suunda muutva, puhuti torminigi paisuva tuulega kodusadama poole sõitmas, siis põhiline erinevus nende roolimisel on kindlasti see, et suure laeva kursil hoidmiseks ei pea selle rooli kuigi tihti eriti pööramagi — lainer püsib kindlalt kursil näiliselt justkui iseenesest. Väikelaeva roolimees seevastu on sunnitud ristlainetuses hulpiva aluse õige liikumissuuna säilitamiseks tüüriratast alatasa mitme ringi kaupa paremale ja siis kohe jälle vasakule keerutama. Väikeriik ja tema majandus ning rahandus vajavad mõistlikul kursil püsimiseks samuti üpriski paindliku käe ja otsustusvõimelise peaga roolimeest. Aga juba pikemat aega on näha, et riigilaeva kurss on, hoolimata järsult muutunud majandusolukorrast, ikka veel suisa jäigalt endine, justkui kinnikiilunud rooliga. Sestap ei saa muud järeldada: valitsuskoalitsiooni, eeskätt selle juhterakonna poliitiline tarkus on otsakorral… Lausliberalismi trumme põristades ettevõtjatele, eeskätt suurärimeestele sobiliku finants- ja majanduspoliitilise äriõhustiku loomiseks saavutati Eestis esialgu mõnesugust majandusedugi — küllap nii mõnelegi välisinvestorile meeldis siinne sisuliselt tühistatud ettevõtete tulumaks ning aasta-aastalt aina vähendatud üksikisiku tulumaks, miska välisettevõtjaid tuli Eestisse ridamisi. Ent samaaegu hakkasid järjest pahaendelisemalt tunda andma nn õhukeseks (ja aasta-aastalt aina õhemaks) tehtud riigile iseloomulikud hädad. Nende hädade iseloomulik tunnus on üha kehvemaks muutuv infrastruktuur (üksteise järel suletavad bussiliinid ja postkontorid jms), haigekassa nappivad ravirahad, kinnipandavad maakoolid… Need meie elu kitsaskohad on paraku järjest teravamalt silma torganud juba vähemasti aasta või veelgi kauem, aga peaministri juhitav Reformierakond justkui ei tee neid murettekitavaid eluilminguid märkamagi ning jätkab riigilaeva tüürimist lausliberalismi hukatuslikul kursil. Läinud kolmapäeval eetris olnud ETV saates “Foorum” oli reformistide kõnealune oskamatus riigi maksu- ja majanduspoliitikas vähimaidki muudatusi teha eriti selgesti märgata. Nimelt jätkas Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus nagu rikkis grammofon oma erakonna püsimantrate korrutamist: edaspidi tulevat veelgi vähendada tulumaksu, teha suurepalgalistele sotsiaalmaksusoodustusi jne. Ka euro tulevat mõistagi kiiresti kasutusele võtta. K. Pentuse seesugune pehmelt öeldes aegunud ebakompetentne etteastumine annab ühtlasi tunnistust sellest, et tolle erakonna pink on äkitselt (?) lühikeseks osutunud — üldvaadatavasse TV-saatesse polnud sel parteil esinema-arutama saata mitte kedagi, kes oskaks praeguses keerukas majandusolukorras pisutki orienteeruda ning suudaks TV-ekraanil midagi enamat kui tüütult korrutada iganenud reformistlikke mantraid. Ometi oli juba “Foorumi” eetrisse jõudmise hommikust alates kõigile huvilistele (ja mõtlemisvõimelistele) Postimehes lugeda majanduspoliitika professori Ivar Raigi tuumakas kirjutis “Globaalne majanduskriis ja Eesti”. Muuhulgas nendib seal I. Raig, et kui turumajanduse tormid on viinud kreeni juba suurriikide majanduse, siis mõjutavad need ka väikeriike. Kui juba USA liberaalne vabariiklaste valitsus võttis finantskriisi ohjeldamiseks kasutusele J. M. Keynesi läbiproovitud meetmed, siis ilmselt ei jää Eesti-suurusel väikeriigil ka muud üle kui majanduse stabiliseerimiseks riiklikul tasemel jõuliselt sekkuda. Keynesi üks seisukohti soovitab valitsusel kokku hoida siis, kui ettevõtjad ja tarbijad kulutavad, ning kulutada siis, kui kõik teised peavad kokku hoidma. I. Raig rõhutab, et see ei tähenda kaugeltki tagasipöördumist sotsialismi, mida mõned meie juhtpoliitikud kramplikult kardavad. Tegemist peab olema targa riikliku reguleerimisega, sekkumisega seal, kus turu isereguleerimisvõime piisavalt ei toimi. Järjest suurem sõltuvus välisriikide pankadest ning välisfirmade allhangetest võib seada ohtu Eesti majanduse ja kogu ühiskonna jätkusuutliku arengu. I. Raigki möönab, et paradoksaalsel kombel on Reformierakonna juhitud valitsusest saanud reforme maha magav ja nende elluviimist kõige enam pidurdav jõud, mis pole õigel ajal mõistnud globaalseid ohtusid ning ilmselt ei tule tekkinud kriitilise olukorraga toime. Eesti vajab uut majanduspoliitikat nagu enamik Euroopa arenemisvõimelisi riikegi. Ning pole kahtlustki, et Eesti valitsus peaks senisest kavakindlamalt järgima euroopalikke sotsiaalseid väärtusi nii noorte kui ka eakate turvalisuse tagamisel. Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||