|
||||
Nr 41 (887) Neljapäev, 13. november 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Möödunud nädalavahetuse raadiosaates “Rahva teenrid” oli muuhulgas juttu Eesti majanduse olukorrast. Püüti väita, et olukord polevat veel katastroofiline, edasiliikumine viib lihtsalt tagasi samale tasemele, kus olime mõne aasta eest, hullemat töötuselainet ja langust võib oodata alles järgmise aasta sügisel või ülejärgmise aasta alguses. Loomulikult ei lohuta tööd kaotavaid inimesi see, et olukord pole esialgu kontrolli alt täiesti väljas. Saate küsitlusele vastanud inimestest ligi veerand igatahes on märkinud, et majandussurutis on mõjutanud nende elu märgatavalt, vähesel määral mõjutatuks on pidanud end 43 protsenti ja mingit mõju ei olnud märganud 35 protsenti. Mida siiski tulevik toob? Milliste vihjete põhjal võisime prognoose koostada? Infonäljas, teadmatuses olles haarab inimene kinni kas või õlekõrrest, et homse päeva kohta midagi teada saada. Mõnesugust võimalust edasiste tendentside kohta võib pakkuda näiteks statistika. Öeldakse küll, et on olemas väike vale, suur vale ja sellest veel suurem vale statistika, kuid ettevõtluse demograafia võimaldab siiski üht-teist majanduse käekäigu kohta välja lugeda. Nimelt annab ettevõtluse demograafia pildi sellest, kui palju luuakse ja likvideeritakse igal aastal töökohti ettevõtete sünni ja surmaga seoses. Statistikaamet uurib neid protsesse alates 2003. aastast. Hiljuti üllitati sellekohane teemaleht, iseloomustamaks Eestis ajavahemikus 2002–2006 sündinud või surnud ettevõtete suurust ning 2002. aastal sündinud ettevõtete elujõulisust. Täpsustuseks — ettevõtte sünniks loetakse tema tegutsemiseks vajalike tootmistegurite, nagu tööjõu, maa, kapitali kombinatsiooni loomist tingimusel, et teised ettevõtted ei osale selles sündmuses, sünniks ei nimetata ettevõtte tekkimist ühinemise, jagunemise, eraldumise või restruktureerimise tulemusena. Aastail 2002–2006 tõusis pidevalt Eesti ettevõtete keskmine sünnimäär ehk sündinud ettevõtete osatähtsus majanduslikult aktiivsete üksuste kogumis. Kui 2002. aastal tegutsenutest oli samal aastal oma äritegevust alustanud iga kümnes ettevõtja, siis aastal 2006 oli iga saja tegutseva ettevõtte seas juba 15 uut ettevõtet. Kokku sündis 2006. aastal Eestis 7808 ettevõtet. Elamispinnanõudlus ning pankade tol ajal soodsad laenutingimused mõjutasid oluliselt näiteks ehitussektorit, ehitusettevõtteid sündis 2006. aastal kaks korda rohkem kui 2002. aastal. Ehitusbuum tähendas näiteks seda, et uut tööjõudu otsivad ettevõtjad olid peaaegu iganädalased külalised ameti- ja kõrgkoolides, kus ehitust õpetatakse, teadetetahvlid olid täis tööpakkumisi ja lubadusi maksta lisastipendiumi. Kiire areng iseloomustas ka kaubandust. 2006. aastal tegutsenud kaubandusettevõtetest oli samal aastal sündinud juba iga viies. Sel aastal tegevust alustanud ettevõtetest oli tööstusettevõtteid vaid 6 %. Tallinnas ja Harju maakonnas sündis ligi kaks kolmandikku kõikidest 2006. aastal Eestis tegevust alustanud ettevõtetest. Ettevõtete sünnimäär oli keskmisest kõrgem Tartu ja Valga maakonnas, väikseim oli ettevõtete sünnimäär Ida-Virumaal. Ettevõtted alustavad reeglina kas palgatööjõuta või siis vähem kui kümne töötajaga. Kui ettevõtete sündide ülekaal ettevõtete surmade üle oli 2006. aastal veel piisavalt suur, tegevuse lõpetas 3678 ettevõtet, siis tänaseks on hakanud üha rohkem ettevõtteid oma tegevust koomale tõmbama. Kõige rohkem ettevõtteid sünnib ja sureb kaubanduses, toitlustuses, majutuses. Head pole päevad ka kinnisvara- ja äriteenuseid osutavates ettevõtetes. Ehitusbuum on möödas, tegevuse lõpetab rohkem ettevõtteid kui tegevust alustab. Aastatel 2002–2006 moodustasid surnud ettevõtetest ligi poole väikesed, 1–4 palgatöötajaga ettevõtted. Elujõulisemad on olnud tervishoiu ja sotsiaalhoolekande alal tegutsejad — 2006. aastaks oli selle valdkonna ettevõtetest majandusturule jäänud 85 %. Ehitusettevõtetest jäi 2006. aastaks tegutsema kaks kolmandikku. Veidi väiksem oli ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindust pakkuvate ettevõtete püsimise määr. Haridusettevõtetest jäi ellu 63 %. Üsna madal on olnud kaubandusettevõtete, hotellide ja restoranide elujõulisus. Kõige suurem kahanemine on toimunud finantsteenuste osutajate hulgas. Muidugi, ega mõnede, lähitulevikus isegi paljude ettevõtete kadumine ei tähenda inimeste kadumist, kuid töötuse kasvu tähendab see kindlasti. Peaaegu iga päev kuuleme mõne väikese või ka suurema ettevõtte töömahu vähendamisest ja töötajate koondamisest. Statistikaameti andmeil oli meil septembri lõpus veidi üle 20 tuhande registreeritud töötu, mis on eelmise aasta septembriga võrreldes umbes 7000 inimest rohkem — registreeritud töötuid on eelmise aasta septembriga võrreldes enam kui 50 % rohkem. Pühapäeval proua Evelin Ilvese kõnes isadepäeva pidulikul kontserdil kõlas üpris omapärane mõte, et ülemaailmne finantskriis töötavat praegu Eesti meeste tervise huvides, sest selle asemel, et tööl ületunde teha, võivat mees nüüd kodus istuda ja hoopis lastega tegelda. Töö kaotanutele ja kodus tunde õhtusse veeretajatele on see tore lohutus küll! Peeter Maimik |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||