|
||||
Nr 32 (878) Neljapäev, 11. september 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Öösiti käivad õues ringi juba külmapoisid, sest kes siis veel on kaselehed kirju-kollaseks ja pärnad roostekarva värvinud. Päeval neid ei näe ega kuule. Päeval sabistab enamjaolt vihma. Soe õhk on pargiroosid uuesti õitsele meelitanud. Siis aga käib nagu võpatus üle maa ning kohinal hakkab tulema lausvihma. Aiamaal on peenravahed mudased, saialillede pikaks veninud varred maadligi vajunud. Tuul ja vihm on peksnud maha tokkrooside mitmevärvilised õied, ime, et nende varred vapralt vastu peavad. Vanainimese kuurikatuselt on tuul kaitsva kiletüki nurkapidi püsti tõstnud. Ei tema jaksa seda üles kinnitama ronida. Kui lapsed juhtuvad tulema ning siis parasjagu ei saja — ehk parandavad ära. Memm torkab kummikud jalga ja läheb kartulimaale. Murrab suuri kapsalehti jalgade alla ja püüab nõnda vaovahedes astudes paljakäsi kartuleid üles korjata. Kartulhaaval kogub ta saaki, pole mõtet neid siin edasi mädaneda lasta. Kas need vettinud pisikesed mugulad ka ületalve seisavad? Tore, et kõrgemalt kohal mõne korvitäie ilusaid kartuleid sai! Sügis, olgugi et selle ametliku alguseni on veel poolteise nädala jagu aega. Looduse vastu ei saa. Inimesel pole võimalik valida sooja või külma suve, kuiva või vihmase sügise vahel. On, nagu on. Hea küll, nooremad valivad külma suve või vihmase sügise ajal teise, soojema ja kuivema maa, kuhu sõita ja kus olla, vanal inimesel pole selleks jaksu ega raha. Pole tahtmistki seda valida, sest kuidas sa oma kodu ja aia maha jätad! Kes eluaeg maal elanud, see ei jäta naljalt ei peenramaad tegemata ega ka kartulimaad harimata, tõusku sellest siis tulu või mitte. Oma elu korraldamise valikud on üldse rohkem nooremate inimeste teha, kuigi nendegi otsustused sõltuvad eelkõige rahast. Aga neil on midagi, mille eakad on juba ära kulutanud, nimelt elujõudu. Valikutega on tegelikult ka nii, et tihtilugu on nende olemasolu näiline, eluolu või seadused, mille täitmise kohustuslikkuses vanemad inimesed ei kahtle, kriipsutavad need maha. Kartulipõllult tulles meenutame aega, mil Eesti Vabariigis hakati töötasu kandma inimese pangakontole. Kel pangaarvet polnud, tuli see avada. Samal ajal selgitati, et inimestel on valikuvõimalus: kes soovib, selle palk makstakse talle endiselt kontoris sularahas välja. Aga ometi läks nii, et töötasu pangaarvele kandmine muutus “vabatahtlikult sunniviisiliseks” — nõnda oli see tööandjale kasulik. Rääkimata pankadest. Nüüd paistab nõnda minevat ka pensionide ja toetuste väljamaksmisega — raha kantakse pangakontole. Miks? Sest posti teel väljamaksete tegemine on riigile, kes seni on tasunud ka postikulud, mitmekordselt kulukam. Tõsi, juba praegu tehakse enamik neist väljamaksetest panga kaudu. Taas on jäetud valikuvõimalus, mida võiksid kasutada kõik, kuid eriti need, kellele seni Eesti Posti kaudu raha koju kätte toodi, ehk peamiselt pangakontoritest või sularahaautomaatidest kaugel elavad põhiliselt maapiirkondade inimesed. Nimelt võib taotleda raha kojukannet, kuid selle teenuse eest tuleb ise maksta (teatud grupile hüvitab kojukande riik). Kuidas need asjad uuel aastal täpsemalt kujunevad, selgub varsti, sest pensionäre ja toetuste saajaid on lubatud uutest valikuvõimalustest kirjalikult informeerida. Üks on aga juba praegu selge: riik on otsustanud nõnda säästa raha oma kõige väetimate kodanike arvel. Ilmselt on seda kokkuhoidu väga tarvis. Nii nagu seda rahva arvates ka Riigikogu liikmete ja teiste kõrgemate ametnike palkade arvel tuleks teha. Vaevalt et keegi kõnealuse kavandatud muudatuse vastu kohtutee ette võtab. Mille alusel? Et sa siis, kui lased endale pensioni või toetuse koju kätte tuua, selle eest mõnevõrra raha välja käima pead, ei muuda enam suurt midagi. Nagunii maksad maal leiba ja leivakõrvast autokauplusest või ainsast lähedal asuvast toidupoest ostes rohkem kui asulais, kus mitu poodi ja sa nende hulgast sisseostude tegemiseks saad odavaima valida. Nagunii on näiteks ravimite hinnad taevani tõusnud, aga vaid vähesed eakad saavad nendeta läbi. Rahu, ainult rahu! Ametnikke tuleb usaldada. Kui sa nende otsustes kahtled, siis sa ei saa enam öösel magada. Hoia oma tervist! Sa pole ju ise võimeline riigi kulusid ja tulusid kokku arvutama, põhjendama, miks sealt seda ja teist kulutust lahutada, kolmandat ja neljandat kulutust juurde liita. Võta sulle ebasoodsaid otsuseid nagu looduse ettemääramatust. Sinu mure on iseendaga toime tulla. Hästi või halvasti — valik on sinu. Toeks teadmine, et esmaspäeval kogunesid Riigikogu liikmed hooaja avaistungile, et parimal võimalikul moel meie kõigi tuleviku heaks tähtsaid otsuseid vastu võtta. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||