|
||||
Nr 31 (877) Neljapäev, 4. september 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Viimastel kuudel vaata et muust ei räägitagi kui majanduslangusest (et mitte öelda: kriisist) ning üldisest vajadusest püksirihma pingutada. Vanarahval on majanduslikult kitsamate aegade edukaks üleelamiseks mitmeid kõnekaid soovitusi. Nendest üks tabavamaid on kindlasti ütlus: “Seadkem suud sekki mööda.” See tähendab, et kulutada ei tohiks põrmugi rohkem, kui (raha) sisse tuleb. Põua- või uputuseajal (tänavugi näikse suurem osa saagist liigsademete pärast koristamata jäävat) aeti läbi kasinama ninaesisega, jäeti ületalve vähem loomi, lükati edasi uute hoonete ehitamine, aeti läbi seniste kehakatetega… Tänapäevases elupruugis tähendaks see vahepeal kavandatud kulukate (puhkuse)reiside määramata ajaks edasilükkamist, leppimist vana eluaseme ja mööbliga (teler ja külmkapp kaasa arvatud). Uue autogi ostmine peaks jääma esiotsa vaid pelgaks mõtteks, ei enamat. Möödunud nädalal kommenteeriti meie ajakirjanduses laiemalt Eesti Panga majanduskommentaari põhisõnumit — majanduse reaalkasv jääb tänavu negatiivseks. Pank ja tema president Andres Lipstok soovitavad seepärast, et inimesed peaksid vähem tarbima ning rohkem säästma. Mõistagi kõlavad need manitsussõnad kaugelt enam kui 100 000 krooni kuus palka saava pangapresidendi suust äärmiselt ebaveenvalt, sest seesinane tema soovitatav säästmine ning vähemtarbimine ei käi ju mitte temasuguse ülikõrgesti makstud “rahvateenri” enese kohta, vaid mõistagi üksnes lihtkodanike (lihtsäästjate) kohta… Ent teisest küljest — kas oleks väga ebakohane loota, et näiteks pangapresident või mõni muu maksumaksja rahakotist ülikõrgesti tasustatav asjapulk ühel heal päeval teataks: et riigikassa olukord on viimasel ajal kehvavõitu, siis loobun mina riigi kasuks viiendikust oma praegusest palgast ning nõustun töötama mõnevõrra tagasihoidlikuma tasu eest? Nõndasamuti võiksid talitada (kas või oma kurikuulsate kuluhüvitistegi osas) Riigikogu liikmed ja mõistagi ministridki. Aga võta näpust! Seeasemel, et lihtkodanikega solidaarne olla ning pisutki omapoolset kasinust ja ainelist tagasihoidlikkust üles näidata, jätkavad ministrihärrad endist priiskavat elustiili. Pole kuulda, et keegi nendest oleks kiiskava ja kalli ametiauto veidike tagasihoidlikuma vastu vahetanud. Lausa vastupidi: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts sai üsna hiljuti istumise alla peaaegu 700 000 krooni maksva Audi A6 Quattro. Sõiduki liising on 48 kuuks ja igal kuul tuleb tasuda 11 655 krooni. Samal ajal on teada, et majandusministeeriumis valmistatakse ette seadusemuudatust, mis jätaks eelkooliealise lapse ja tõsise puudega inimese automaatsest tasuta bussi- ja rongisõidust ilma. Ülikalli ametisõiduki soetamist õigustab-põhjendab majandus-ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa sellega, et uus sõiduk aitavat parandada ka Eesti imagot. Minister sõidutavat mõnikord oma autos ka kõrgeid väliskülalisi või -ajakirjanikke. Minister sõitvat autoga keskmiselt üle 50 000 km aastas, lugedes sel ajal dokumente, tehes märkmeid, helistades jne — tegu olevat mobiilse töökohaga. Kummatigi sõidavad näiteks Soome ministrid tihtipeale tööle trammi või isikliku autoga ning pole mingit põhjust arvata, et nendel luksusliku ametisõiduki puudumise pärast midagi vajalikku tegemata jääks või et Soome riigi maine seepärast mingilgi määral kannatada saaks. Vastupidi — riigi mainet kahjustavaks peetakse seal hoopis ülemäärast priiskamist… Paraku paistab olevat üpriski tõenäoline, et Eesti poliitilise eliidi laiutav-priiskav eluviis jätkub majanduslangusest hoolimata edaspidigi. Põline rahvatarkus suu seki mööda seadmisest juhteliidi kohta meil kahjuks ei kehti — ajal, mil paljusid ametnikke ähvardab rahapuudusel koondamine, suureneb keskmise palga kasvuga seotud ministripalk jaanuarist 4500 krooni võrra, 72 000 kroonini. Arvukad seadused, mis seovad rohkem kui 500 inimese (riigikogulased, ministrid, kohtunikud jt) sissetuleku keskmise töötasu suurenemisega, on ju Riigikogus senini muutmata. Selleks on Riigikogus aega vaid oktoobrikuu lõpuni. Peetakse tõenäoliseks, et kokkuhoiuvajadusest johtuvad poliiteliidi palgakasvu piirangud jaanuarist täismahus küll ei jõustu. Niisiis jätkab eliidi sissetulekute põhjendamatu suurenemine paraku sotsiaalse kihistumise süvendamist majanduslanguse ajalgi, mil säästmisvajadus peaks kõigile ilmselge olema. Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||