|
||||
Nr 28 (874) Neljapäev, 14. august 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Need, kes ei hooli praegustest olümpiamängudest ja peavad ennast üldse spordikaugeks, tunnevad ometi uhkust varasemate olümpiamängude rahvuskaaslastest kangelaste üle. Kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu, Johannes Kotkas, Jaan Talts, Erika Salumäe, Erki Nool… 16. augustil heidab eelvõistlustel ketast Gerd Kanter, samuti Aleksander Tammert ja Märt Israel. Kui tore oleks möödunud nädalat kommenteerides kirjutada vaid olümpiamängudest, mis on suur spordipidu hoolimata kõigist korraldajamaa Hiina poliitika vastu suunatud kriitikanooltest. Reeglina huvitava omapärase avatseremooniaga, parimate atleetide omavaheliste jõukatsumistega. Muidugi, kõigis mängudes on oma osa õnnejumalannal, kelle meeleolu ei oska keegi ette arvata. Tema tähtsus unustatakse siiski enamasti kohe, sest sport, milles nii suur osa on emotsioonidel, kõneleb ometi numbrite keeles. Kui sa oled teisest taga kas või sajandiku sekundist, oled sa ikka kaotaja. Napp allajäämine nii tähtsatel võistlustel, nagu neid peetakse olümpial, võib mõne osaleja täiesti rivist välja viia, teise aga, vastupidi, panna veelgi tahtekindlamalt tulevikus võidu poole pürgima. Millise tulemuse üks või teine sportlane saavutas, seda võib ju hiljem lehest lugeda, kuid suurem osa meist sellega ei lepi, tahtes ISE võistlusele kaasa elada, oma silmaga toimuvat jälgida. Sellepärast on olümpiamängude teleülekannetel nii suur menu, sellepärast istume atleetide pingutusi jälgides teleri ees oma luud-kondid valusaks. Ja sellepärast, et meil on oma arvamus võistlusel nähtust, huvitab meid hiljem selle kommentaar. Sulgpallur Kati Tolmoff oli kaotuse järel enda vastu armutu, süüdistades ennast rumalate vigade tegemises, kuid pärast esimese tundepurskena väljaöeldut mängimine üldse lõpetada on lubanud jätkata. Rannavõrkpallurid Kristjan Kais ja Rivo Vesik jäid aga pärast esimesel jõukatsumisel Hispaania võistkonnale kaotades rahulikeks. Eesti ujujad püstitasid olümpia alguses koguni uusi Eesti rekordeid, mis aga neid teiste atleetide hulgast esile ei tõstnud. Olümpiamängud kestavad 16 päeva, nii et käesoleva lehe ilmumise ajal teame rohkem, milliseid tulemusi on saavutatud. Kuigi olümpiahartas on öeldud, et omavahel ei võistle mitte riigid, vaid sportlased, on inimlik, et eelkõige soovitakse parimat oma riigi sportlastele. Oli kohutav ðokk, kui reede varahommikul, lülitades teleri sisse selleks, et olümpiamänge jälgida, sattusime venekeelsele kanalile, kus näidati SÕDA! Süüdlaseks olevat Gruusia president Mihheil Saakaðvili, kes Lõuna-Osseetia pealinna Tshinvalit pommitama hakates vallandanud tulevahetuse. Alguses valitses meis, kes me polnud osanud kuuldusi Gruusia kohal toimetanud Vene lennukitest jm nende riikide vahel valitsenud pingetest arvestades tõmmata ühendusjooni nüüdseks vallandunud sõjategevusega, täielik segadus: mis sõda, kelle vahel, miks? Nüüdseks teame, et Lõuna-Osseetiast, mis nõukogude ajal oli Gruusia NSV autonoomne vabariik ja mis nii nagu Abhaasiagi kuulutas end NSV Liidu lagunedes iseseisvaks ning kus lepingutega olid loodud grusiinidest, osseetidest ja venelastest (Põhja-Osseetia on Venemaa osa) rahukaitsejõud, on sõda üle kandunud Gruusiasse, kus on palju ohvreid ja kuhu omakorda on tulnud põgenikke Lõuna-Osseetiast. Venemaa on põhjendanud oma sõjalist sekkumist Gruusia ja Lõuna-Osseetia suhetesse sellega, et enamikul Lõuna-Osseetias elavatest inimestest on Vene pass, seega tulevat kaasmaalasi kaitsta. Niisiis, elagu kaasmaalased mis tahes territooriumil, neid tuleb kaitsta, mis antud juhul on provotseerinud Gruusia sõtta. Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Poola Vabariigi president tegid Gruusia-teemal ühisavalduse, milles nad väljendasid muret ja mõistsid hukka Vene militaarjõudude tegevuse suveräänse ja iseseisva Gruusia vastu. Nad palusid tungivalt tõstatada nii Euroopa Liidus kui ka Põhja-Atlandi Nõukogus mitmeid küsimusi seoses Vene Föderatsiooni käitumisega ning ütlesid, et Euroopa Liit ja NATO peavad võtma initsiatiivi ning seisma vastu imperialistliku ja revisionistliku poliitika levitamisele Ida-Euroopas. Isegi paavst Benedictus XVI on kutsunud osapooli lõpetama sõjategevus Gruusias ja soovitanud maailmal aidata otsida rahumeelset lahendust. Teen seda ülevaadet esmaspäeval ja ei tea, millised on sündmused neljapäeval lehe ilmudes. Hirmutav oli lugeda kaitseuuringute keskuse juhataja ja ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Kadri Liigi esmaspäevast kirjutist, milles ta pakub küll välja “asju, mis võiks Venemaa peatada, ja ma ei pea silmas sõda: saaks ju arestida Vene valitsusliikmete ja riigifirmade pangaarved Läänes, öelda Moskvale, et EL-iga viisavabaduse asemel saavad nad “surnud eesli kõrvad”, heita Venemaa välja G8-st ja Euroopa Nõukogust, minu poolest kas või olümpial Venemaa sportlastele selg keerata, kuigi nemad pole oluliselt süüdi… Aga kas meil on selgroogu ja eneseväärikust oma väärtuste ja põhimõtete kaitseks…”. Rahvusvaheline Olümpiakomitee on väljendanud kahetsust sõjategevuse üle, kuid ei ole Lõuna-Osseetias toimuva kohta üksikasjalikku hinnangut andnud. Avaldades toetust Gruusiale, on meil samas põhjust hoida kodurahu. ASSE SOOMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||