|
||||
Nr 27 (873) Neljapäev, 7. august 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Videvik on varemgi juhtinud tähelepanu kahetsusväärsele asjaolule, et meie ühiskonnas leiab aset järjest suurem kihistumine. Olles esitanud sellekohase intervjuuküsimuse nii pea- kui rahandusministrile, saime mullu mõlemalt kattuva vastuse: kaasaegne arvestusmetoodika seda ei kinnita, pigem olevat vastupidi — kihistumine hoopis vähenevat pidevalt. Aga ometi kinnitavad paari nädala eest avaldatud statistikaameti värskeimad andmed: 2006. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 259 000 inimest ehk 19,5 protsenti elanikkonnast, ning pole mingit alust kinnitada, et need arvud oleksid viimastel aastatel vähenenud. Kõige tõsisematesse raskustesse sattusid 2006. aastal eakamad inimesed ning leibkonnad, kus raha teenib vaid üks inimene. Eakate probleemid jätkusid aga eelkõige seepärast, et pensionide suurenemine oli endiselt märksa aeglasem kui keskmise sissetuleku kasv. Ning kui 2005. aastal elas Eestis suhtelise vaesuse määrast allpool 18,3 protsenti inimestest, siis 2006. aastal juba 19,5 protsenti… Hiljuti Sloveenias peetud rahvusvahelisel konverentsil “Põlvkondadevaheline solidaarsus sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna tagamiseks” käinud EPÜL-i aseesimees Arvo Einre nentis juuni keskpaiku Videvikus, et Euroopa Liidu liikmesriikides leiab aset ühiskonna kiire vananemine, mis omakorda mõjutab suhteid põlvkondade vahel. Konverentsil vaeti võimalusi põlvkondadevahelise võõrandumise leevendamiseks. Valitsused ning eriti perekonnad saaksid siin senisest märksa enam ära teha, et luua üksteist rohkem arvestav ühiskond. Tähtsusetu pole siinjuures mõistagi see, kuidas noorema põlvkonna inimesed eakatesse suhtuvad. Pahatihti oleme olnud Eestiski tunnistajateks, kuidas mõne eaka eksimus või väärtegu (ühiskonnaohtlikust teost kõnelematagi) seostatakse nimme just asjaoluga, et tegu on ju pensionäriga — mida temast siis lootagi! Mõni nädal tagasi kuulutas Rapla ajalehe Nädaline suur pealkiri, et pensionär tulistanud sealkandis jahipüssist soolaga tema krundile tükkinud lärmakaid noori. Asjaloosse süvenemisel selgus, et tegemist oli joobnud vanema mehe pahateoga. Nõnda võinuks pensionärkonnasse sallivamalt suhtuv Rapla politsei pressiametnik pealkirjastada oma kirjutise hoopis nii: “Joobnu tulistas…” Kahetsusväärse juhtumi põhjus polnud ju mehe pensioniiga, vaid tema alkoholijoove. Minu seesuguse mõttekäiguga nõustus ka Nädalise peatoimetaja Tõnis Tõnisson. Eeltooduga seostub kõrvariivavalt ka vahepeal Vikerraadio kaudu pahatihti edastatud õnnetuseinfo, et kuskil jäänud taas pensionär auto alla… Sellest on teatatud umbes seesugusel toonil, nagu sattunuks sõidukirataste alla järjekordne kährikkoer. Pole saladus, et kärbitavast lisaeelarvest senisest vähem ülalpidamisraha saavates asutustes ollakse tekkinud olukorra pärast mures. Rahvusooperis Estonia tulevat seepärast koondada lausa mitukümmend inimest. Aga kas on kuidagiviisi põhjendatud, et seesuguse olukorra tekkimises asutakse süüdistama… pensionärkonda? Aga just seda tegi Vikerraadios peaministrit küsitlenud saatejuht Kaja Kärner otsesõnu: “Kas selleks, et tõsta pensione, tuleb lahti lasta nelikümmend Estonia töötajat?” Teades, et Estonias oli kuni viimase ajani palgal kümneid arendusspetsialiste ja visionääre, kellest lavajõududel küll vaevalt mingit kasu on olnud ning kellest lahtisaamine ei jätaks teatrisse korvamatult tühja kohta, pean toonitama: esmatarbekaupade ja -teenuste hinnatõusust paraku siiski märgatavalt maha jääv, seega ebapiisav pensionitõus pole küll riigieelarve pingeseisu põhjus. Peale majanduse arengutsükli madalseisu näib olevat riigikassa (järjekindla) kõhnenemise üks peapõhjus siiski Reformierakonna jäiga surve tõttu aastast aastasse langetatav tulumaksuprotsent. Siin on sobiv viidata erusõjaväelase ja kirjaniku Leo Kunnase hiljutisele mõtteavaldusele: tulumaksuprotsendi 21-lt 20-le vähendamise peatamine tooks riigikassa tulude poolele 1,1 miljonit krooni… Kui lõpuks veel pensionäride toimetuleku juurde naasta, siis olgu Kaja Kärnerile ja temaga sarnastel seisukohtadel asuvatele inimestele meenutatud, et meie pensionäri keskmine kuupajuk on reaalse ostujõu poolest Euroopa arenenud riikide eakaaslaste omaga võrreldes paraku mitu-mitu korda väiksem. Nii et Eesti pensionärkonda riigieelarve pingeseisu sattumises süüdistada pole ei tark ega eetiline tegu. Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||