|
||||
Nr 23 (869) Neljapäev, 5. juuni 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Nii nimetab lapsi tuntud arst Andres Ellamaa ja tema ei kirjuta nõnda kindlasti esimesena. Küll järeldab ta ilmselt esimesena nn katseklaasilaste eest kulutatud meie kõigi raha üle mõtiskledes: laps olgu taeva, mitte riigi kingitus. Ta viitab sellele, et kui riigieelarves oli kunstlikuks viljastamiseks ette nähtud 100 miljonit krooni aastas (eelarvekärbetega vähendatakse seda poole võrra), siis selleks, et katseklaasilaps sünniks, kulutatakse umbes 250 000 kuni 300 000 krooni pluss veel palju lisakulusid. Lugupeetav arst väidab, et ehk on õigem jätta kunstlikul teel laste soetamine paaride enda mureks — see ongi jõukohane vähestele, ennekõike rikkamatele — ning selle asemel riiklikult toetada kas või 50 miljoni krooniga kolmanda lapse sündi perekonda. Praegu on kolmandana perre sündinud lapsi ainult 12 – 13 protsenti kõigist sündinutest. Ja sellest 50 miljonist jaguks juhul, kui kolmandaid lapsi sünniks senisega võrreldes poole rohkem, ligi 15 000 krooni preemiat pere kohta! Niisiis, selle asemel, et püüda arstikunsti abil ja suure raha eest looduse asemel loojatööd teha, võiks aidata senisest rohkematel elujõuliste geenidega tervetel paaridel otsustada kolmanda lapse muretsemise kasuks. Niisiis on laps taeva kingitus ja jätkugu meie tervetel noortel vaid jõudu neid kingitusi lahti pakkida ja nende eest hoolt kanda! Tagantjärele oleme kõik targemad. Kes lapsed suureks kasvatanud ning eluteele saatnud, saab väga hästi aru, kui üürikeseks nad tegelikult on meie kätte usaldatud. Rasked ajad, mil ema ja isa end väikelaste ja teismeliste ning leivateenimiskohustuse vahel jagavad, tunduvad pärastpoole sageli elu ilusaimatena. Elu kvaliteeti ei määra ju ainult majanduslik toimetulek, vaid ka pereliikmetega suhtlemise võimalus, rõõm üksteise väikestest ja suurematest kordaminekutest, omavaheline side ja armastus. Sageli on nii, et mida suurem pere, seda rohkem rõõmu! Lastekaitsepäeval pakuti lastele palju lusti ja rõõmu. Võimalusi tavalisest arvukamates avalikes kohtades hüpata ja tantsida, laulda ja võimelda, käia küll muuseumides, küll loomaaias. Needki, keda muidu laste kilkamine ja silkamine segab, elasid sagimisele kaasa. Südames arutles aga nii mõnigi ainult endale elav inimene, et kui kõrge pudrumäe võiks saada, kui kõik suure lastepere söödu ühte kokku korjata, ja kui laia muremäe, kui vanemate hool ja vaev sinna kõrvale koguda. Tegelikult on nii, et suurt pudrumäge ei paista ka ainult enda jaoks elanud inimese kõrvalt, muretsemist jätkub tal sageli sama palju kui suure pere vanematel. Ja mida vanemaks ta saab, seda rohkem. Kui laste vanemad elavad ka siis, kui tibud pesast lahkunud, kaasa nende muredele ja rõõmudele, siis üksik inimene keskendub rohkem iseendale. Tõepoolest, pole kuigi lõbus jälgida, et aastad lisandavad näkku kortse ja ümbermõõtki pole see, mis oli noores eas. Aga kui üks väike särasilm peab vanaema kallistades teda armsaks just seetõttu, et ta on selline, nagu ta on — vana ema —, siis on aja paratamatu kulgemisega leppimine hoopis lihtsam, lausa loomulik. Eriti veel siis, kui lapsed peavad oma vana ema või isa, kes vajadusel lapselapsi hoidmas käivad, samuti vaata et taeva kingituseks. Igaüks tahab ju olla vajalik ja hinnatud. Elu õpetab ka seda, et peres tekkida võivad pahandused tuleb unustada võimalikult kiiresti, head asjad aga meelde jätta, sest need kosutavad hinge, aitavad elada. Üks vanaisa arvab koguni, et tema ja lapselapselaps on täiesti ühtmoodi: üks vanadusest väeti, teine noorusest nõrk. Ainuke vahe olevat see, et üks kasvab ülespoole, teine vajub allapoole. Lapsed on elu õied, ka nii öeldakse. Kas kellelgi on neid ainult üks, terve sületäis või mitte ühtegi, ei sõltu üha sagedamini noorte, rääkimata vanaemade ja vanaisade tahtest. Küll soovitakse nende olemasolu. Rohkem lapsi tähendab laias laastus kestvamat elu, aga kindlasti ka rohkem rahulolevaid vanu inimesi. Vanadel on siis, mille nimel elada ja keda toetades ise eluks jõudu juurde saada. Lapselastega suhtlemisest sünnib puhtaim rõõm, mida vanemais aastais inimene kogeda võib. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||