|
||||
Nr 22 (868) Neljapäev, 29. mai 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Vastupidiselt elementaarsetele loogikanõuetele nimetab valitsus eelarvekärpeid lisaeelarve(te)ks, ehkki nendega mitte midagi riigieelarvele ei lisata, vaid hoopis kärbitakse sellest miljardite kaupa maha. Pealegi on põhjust peljata, et ühekordse kärpimiseelarvega me kaugeltki ei pruugi pääseda. Selles olukorras on üksjagu kummastav, et valitsus(koalitsioon) veel mõne aja eest vägagi populaarse Andrus Ansipi juhtimisel pole osanud või tahtnud meie nukravõitu majanduse parandamiseks mingeid meetmeid võtta. Ei saa ju pidada aktiivseks tegutsemiseks eelarvekärbete tegemist, sest see tähendab üksnes protsesside tagajärgede tunnistamist, mitte püüet kõrvaldada seisaku või tagasilanguse põhjusi. Nii mõnedki tunnustatud majandustegelased ja ärimehed on peaminister Andrus Ansipit teravalt kritiseerinud. Nõnda nentis Oliver Kruuda nädalavahetusel, et Eesti majandust ei juhi praegu mitte keegi. Endine peaminister ja praegune Sillamäe arenguvedur Tiit Vähi on korduvalt kutsunud Andrus Ansipit koguni tagasi astuma. Ja tõesti — väljastpoolt peamiselt Rootsi kapitalile kuuluvate pankade kaudu siinsesse majandusse kunstliku ergutusena sisse pumbatud laenuraha toel mõneks ajaks õletulena lakke karanud majanduse arengunäitajaid oma targa juhtimise tulemuseks pidanud A. Ansip pole justkui ootamatult (?) keeruliseks muutunud majandusolukorras suutnud adekvaatselt tegutseda. Üksjagu energiat ja aega on valitsuskoalitsiooni juhtiv Reformierakond süvenevas majanduslanguses kulutanud oma mantra õõnsale korrutamisele, väites oponentidele järjest sallimatult, et Eesti majanduse edu ja tulevikuarengu võti olevat endiselt tulumaksu jätkuvas vähendamises. Ansip ja & ei taha endiselt tunnistada, et nõndaviisi üha õhemaks muudetav riik on järjest suutmatum täitma oma otseseid kohustusi oma kodanike ees (milleks on teatavasti infrastruktuuri arendamine ning hariduse ja kultuuri jätkusuutlikkuse tagamine, arstiabist ja sotsiaalhooldusest kõnelemata). Kui Reformierakonna võimule pääsedes võis iga-aastastel tulumaksu langetamistel veel olla mõnesugune positiivne mõju majanduse arengule, siis nüüd on aja nõuetest järjest enam maha jääv infrastruktuur ning sotsiaalne kihistumine (ning viimasega vägagi otseselt seotud töökäte väljavool) meie majanduse jätkusuutlikkust juba tõsiselt kahjustama hakanud. Paljud pädevad majandus- ja sotsiaalteadlased on aastaid püüdnud Reformierakonna ideoloogidele selgeks teha, et jätkuv tulumaksu langetamine (ning tulumaksu puudumine ettevõtetele) kallutab Eesti majanduse järjest enam tasakaalust välja. Kuid A. Ansip, K. Michal, K. Pentus jt Reformierakonna liidrid ei suvatse oma järjest ilmsemate läbikukkumisilmingutega maksupoliitikat vähimalgi määral korrigeerida. Vähe sellest — ka IRL-i poliitikud (nagu H.-V. Seeder jt) on äsja seoses soovitustega tulumaksu langetamine tõsinenud majandusolukorras vähemalt peatadagi kuulutanud: “Maksudega ei mängita!” Kui aga mängimisest rääkida, siis just Reformierakond ja IRL mängivadki oma suurettevõtjatest sponsorite huve ülbevõitu hoolimatusega kaitstes kogu rahva sotsiaalse turvalisusega. Ants Tamme |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||