|
||||
Nr 20 (866) Neljapäev, 15. mai 2008 |
||||
|
Arhiiv |
“Ema, kallis ema, oled nõnda hea, panen sinu sülle oma väikse pea,” laulsid emadepäeval taas kord lapsed üle kogu Eesti. See on noor tähtpäev, mida tähistama hakati alles 20. sajandil, Eestis esimest korda 1922. aastal. Tollased lasterikaste emade ametlikud vastuvõtud Tallinnas ja presidendi juures Kadrioru lossis olid suursündmuseks. Pärast pikka pausi tähistati 1988. aastal Eesti Meestelaulu Seltsi eestvõttel emadepäeva taas avalikult. Sellest alates on see uuesti aina rohkem riiklik püha. Paljudes koolides, teatrites, maa- ja linnavalitsustes toimuvad aktused ja kontserdid, kirikutes jumalateenistused. Tänavusel emadepäeval Estonia kontserdisaalis pidas traditsioonilise emadepäevakõne president Toomas Hendrik Ilves, kes ütles, et lähedastega koos oldud aeg on kõige kallim aeg meie elus, mida alati on liiga vähe. Aga emadepäev on kõige kallimate inimeste ja nendega koos olemise aeg, olgu see ilmsi või mõtetes. On ju meie olemise kese just meie emad, meie vanemad, meie pered. Lihtne on tõlkida pereks saamist ja olemist emapalga suuruse ja kestuse, lasteaiajärjekorra pikkuse ning sündide-surmade suhtarvu keelde, aga kuidas mõõta meie emade õnne ja rõõmu, küsis president retooriliselt, sest see on meie südame, mitte mõistuse rehnut. Meie armastus väljendub nii sageli mures, ütles president. Muretseme laste ja vanemate käekäigu, karjääri, eneseteostuse ja sissetuleku pärast. Eesti naine ja Eesti ema jagab oma armastust, muret ja kohusetunnet ka töökohal, olles kõige rohkem tööga hõivatud naine Euroopas. President kutsus üles mõtlema ka rõõmudele, mida elu meile pakub. On näiteks koostegemise rõõm ja teadmiste rõõm, mis saab alguse sellest, kui ema tutvustab väikesele inimesele raamatuid, lugemist ja kirjutamist. Ema antud õppimise ja enda harimise tung on see väärtus, mille peal laps suureks kasvab. On veel kestvuse rõõm — ema on see, kes kannab edasi emakeelt ja eesti meelt. Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir rõhutas emadepäeva kontsertaktusel, et majanduslanguse ajal ei tohi kokku hoida perepoliitika arvelt, tänased tagasiminekud ei tohi õõnestada meie riigi ja rahvuse alusmüüri. Perepoliitika valdkonda on lisandunud uued töösuunad — lasteaiakohtade tagamine, lasteaiaõpetajate töö suurem väärtustamine, perevägivalla laiem teadvustamine, perenõustamine jne —, nende arvelt ei tohi riik kokku hoida. Seejärel kuulutas Eesti Naisliit välja järjekordse aasta ema, kelleks seekord valiti bioloog, Eesti Maaülikooli teadlane, viie lapse ema ja viie lapselapse vanaema Külli Kangur, kes täiendab aasta emade soliidset nimekirja. Tuletagem meelde — mullu Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail, enne seda keeleteadlane Eevi Ross, Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esinaine Alli Laande, ajaloodoktor Sirje Kivimäe, lastekliiniku kauaaegne juhataja professor Tiina Talvik, keeleõpetaja Katrin Reimus, koorijuht ja muusikaõpetaja Maaja Moppel jne. Siiri Oviir ütles Külli Kanguri kohta, et lisaks sellele, et ta on tubli pereema, on ta ka sütitav õpetaja ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane. Tõesti, internetist võib leida mitmeid materjale, kus Külli Kangur ja tema abikaasa ning kolleeg Andu Kangur kirjeldavad meie järvede seisundit. Kangurid on näiteks teinud kindlaks, et Peipsi on tasakaalust väljas, järv ei saa enam ise hakkama. Kohad on Peipsis nälga jäänud, rääbis on lausa minevik, peamiselt Venemaalt pärit saaste tõttu vohavad sinivetikad ja mudastuvad kalakoelmud. Kontsertaktuse lõpetas ühendkoor Hirvo Surva juhatusel, esitades Olav Ehala “Kodulaulu”. Lisaks sellele ETV-s ja raadios üle kantud soliidsele üritusele käis emadepäeva tähistamine üle kogu Eesti, kus traditsiooniliselt, kus omapärasemalt. Tallinnas Raekoja platsil korraldas Elion kontserdi, millel astusid üles Tanel Padar ja Tallinna poistekoor, ansambel Noorkuu, solistid ja tantsijad. Eesti Vabaõhumuuseumis toimus suur emadepäeva kontsert, kus emasid tervitas Haabersti linnaosa vanem Viktor Vassiljev, esinesid laululapsed, Haabersti vaba aja keskuse puhkpilliorkester ja politseiorkester. Nõmme kultuurikeskuses esinesid lasteringid. Tasuta emadepäevakontsert toimus ka Pärnus Strand SPA konverentsihotellis. Tartus ootas Eesti Rahva Muuseum oma tervisele ja tasakaalule mõtlema, tutvustati east ja soost sõltumatu, kõigile sobiva rühmatreeningu pilatese põhimõtteid. Liiklusohvrite Toetusfond korraldas joonistusvõistluse ning on lubanud kõik joonistused avaldada postimees.ee internetileheküljel. Vennad Urbid esinesid oma parimate paladega, märksõnaks “Emadepäeva laulud”. Tartu Athena Keskuses näitasid oma oskusi tantsukoolide ja stuudiote kõige väiksemad, 4–10-aastased tantsijad. Tartu Jaani kirikus esines spetsiaalse repertuaariga “Emalt emadele” Siiri Sisask Urmas Lattikase saatel. Tartu Tiigi Seltsimaja korraldatud kontserdil esinesid lastekoor Maarjalill, neidudekoor Kurekell, Tartu noortekoor ja Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli löökpilliansambel. Emadepäev oli tõesti kena, soe, sõbralik, heategevuslik. Heategevuse musternäidis on muidugi emadepäeva taaselustaja, Eesti Meestelaulu Seltsi koorid ja solistid, kes on 20 aastat esinenud tasuta. Nende tegevus on tulnud tõesti juba tuhandeist südameist. PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||