|
||||
Nr 15 (861) Neljapäev, 10. aprill 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Hiljaaegu sai naabrimemm kirja mobiilifirmalt, mille lepingulise Seenior-paketiga ta oli liitunud umbes poolteist aastat tagasi just sellepärast, et vanadelt ei nõuta igakuist teenustasu, maksad vaid kõnede ja SMS-ide eest. Selles pöörduti memme kui “hea inimese” poole ja teatati, et alates “1. maist hakkab Teile kui Seenior paketi kliendile kehtima miinimumarve tasu 35 krooni”. Kirja sisu pikemalt uurides saime aru, et miinimumarve on summa, mis tuleb igakuiselt tasuda, aga pole ometi kuutasu. Sest kui vanainimene on rääkinud “ühe arveldusperioodi jooksul 25 krooni eest, siis on Teile esitatav arve siiski 35 krooni”. Niisiis, senistele väljaminekutele lisandub nagunii 35 krooni, hoidu sa kokkuhoiu mõttes kas või üldse telefoni kasutamast. Aasta alguses saatis aga üks kaabeltelevisiooni firma kliendi tellitud kõige väiksema paketi senise hinna 39 krooni asemel arve, millega tuli tal juba 10 krooni rohkem tasuda. Hoolimata sellest, et klient ei saa selle firma teenust kasutades näha enam ei Soome MTV3 ega 4. kanalit. Aprillis tuleb tasuda senisest 2,5 korda kõrgem maamaks, mille on kehtestanud Tallinna linnaisad. Jaanuaris maksime toidu ja mittealkohoolsete jookide eest 16,1 % rohkem kui aasta tagasi, veebruaris 17,1 % ja märtsis 16,7 % rohkem kui aasta varem, eluaseme eest vastavalt 15,8, 15,2 ja 14,9 % rohkem. Statistikaameti andmetel olid märtsikuu suuremateks tarbijahinnaindeksi mõjutajateks toidu hinnatõus ning soojusenergia, ahjukütuse ja mootorikütuse kallinemine. Kolm neljandikku hinnatõusust andsid kallinenud piima-, jahu- ja lihatooted. Muide, ka veebruaris oli selles nimekirjas toit, samuti jaanuaris. Statistikaameti teatest loeme, et mullu mõjutasid meie kulude kasvu, võrreldes 2006. aastaga, just peamiselt eluasemekulutused ja toit. Soojusenergia kallines mullu üle-eelmise aasta keskmisega võrreldes 19 % , ahjukütus 25,1 % — meenutame, et mullu 1. juulist tõusis selle käibemaksumäär 5 protsendilt 18 protsendile —, gaas kallines eratarbijale 26,9 %. Möödunud aasta viimastel kuudel tõusid kiiresti jahu- ja piimatoodete hinnad: kui 2006. aastaga võrreldes kallines toit kokku 9,9 %, siis jahutooted kallinesid keskmiselt 15,4 % ja piimatooted 12,7 %. Tänavu veebruaris kirjutas Rahandusministeeriumi analüütik Kristjan Pungas, et Euroopa Liidus on toiduainete hinnad tõusnud aastaga 5 – 6 protsenti, meil aga 16 protsenti. Ka väitis ta, et inflatsioon peaks kõrgpunkti saavutama veebruaris, misjärel hakkab hinnatõus järk-järgult järele andma väheneva majandusaktiivsuse ning tagasihoidlikuma nõudluse tõttu. Kui nüüd keegi tahab väita, et just priske riigieelarve kokkupanijad neid ja loomulikult ka võimumeestele teada olevaid hoopis põhjapanevamaid majandusanalüüse ei osanud arvesse võtta, siis tahaks küsida: MIKS? Muidugi ei ole õige nii karmi möödalaskmise puhul kedagi, kõige vähem meie endi valitud Riigikogu nüüd parastada. Tähtis on asjad uuesti läbi mõelda, põhjalikult kaaluda ja püüda hakkama saada. See on tõesti praegu Toompea põhiülesanne. Esmaspäevasel valitsusliidu eestseisuse koosolekul otsustati, et hoolimata riigi tulude selgest alalaekumisest aasta esimese kolme kuu jooksul jäetakse säästueelarve tegemata ning taas arutatakse olukorda 17. aprillil. Küll peavad eranditult kõik ministrid kärpima nende valitsemisala kulutusi 7 – 9 protsenti. Ega meie kodus sellepärast käed rüpes ei istu. Murrame pead, kuidas pere eelarvet niisuguses seisus hoida, et kõht väga pilli ei lööks ning kodust kuuse alla ei peaks kolima. Kõrgele maamaksule tahame Omanike Keskliidu algatusel vastu astuda; üks erakond on algatanud kampaania toiduainete ohjeldamatu hinnatõusu vastu, pannes ette toiduainete käibemaksu alandamise 18 protsendilt 5 %-le. See selleks, erakondade käes on ju alati juhtimiskangid olnud, kus nad seni olid? Nii et ikka loeb iga pere ise kokku, kui palju tema kui mitmete firmade klient järjest kerkivaid makseid suudab tasuda. Vanaema võib näiteks üldse mobiiltelefonist loobuda — kes senti ei korja, see krooni ei saa! Kuigi tema pension aprillist kasvas, sööb inflatsioon selle tõusuosa nagunii ära. Lapsed võib huviringidest koju jätta, kui nende eest enam maksta ei jõua, pereisa auto ära müüa ning jalgratta asemele osta, kavandatud remonti võib ka seinu saviga üle võõbates teha. Rõivastega on nii, et vanu saab ümber teha ja hea, et tüdruku roosa pluus võib nüüd vabalt poisi peoriietuseks passida! “Kõtu sisse ei näe kiäki!” õpetas naabrimemm allahinnatud leiva ja saia ostmist mitte häbenema. Elu ei annagi häbeneda. Ühe uuringu järgi püüdvat veidi üle poole küsitletud elanikest kõhu arvelt kokku hoida. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||