|
||||
Nr 4 (850) Neljapäev, 24. jaanuar 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Kui kolleegid tõid läinud kolmapäeva hommikul mu ette ajalehe Kesknädal värske numbri, mis sisaldas tänitamissõnu Videviku ja tema peatoimetaja kohta (justkui kempleks Videvik riigivalitsuse ja Tallinna linnaga), siis soovitasid nad mul sellele kallutatud kirjatükile üldsegi mitte reageerida: targem annab järele. Ent asjaloosse süvenedes leid- sin siiski vajaliku olevat siinkohal Kesknädala kirjutises sisalduvale omapoolset vaadet taastutvustada. Teatavasti toimus läinud aasta 5. detsembril Toompeal Keskerakonna organiseeritud valdavalt Keskerakonda kuuluvate pensionäride pikett, kus protestiti hindade tõusu, aktsiiside tõstmise, ravimite kallinemise jms vastu, nõudes ühtlasi pensionide tõstmist juba k. a 1. jaanuarist. Samas tor- kas kohe silma, et piketil käes hoitavatelt protestiloosungitelt puu- dus vähimgi vihje Tallinna linnavalitsuse otsusele tõsta 2,5-kordseks Tallinnas paiknevate elamukruntide maamaks ning suurendada märgatavalt piletihinda linna ühissõidukites. Seega olid keskpensionäride võitlusloosungid era- kondlikult valikulised: teravalt tauniti kõiki neid hinnatõuse, mis lähtusid valitsuse tegevusest (või tegematajätmistest), vaikiti aga ma- ha need hinnatõusud, mis olid otsustatud valla päästa Keskerakonna juhitavas Tallinna linnavalitsuses. Et seesugust valivat protesteerimispoliitikat viljelevad nii Keskerakond kui ka tema häälekandja Kesknädal, on täiesti loomulik. Ent Videvik on seniajani seisnud ja seisab ka edaspidi eakama rahva turvalisuse eest laiemalt — pole ju Videvik sõltuvuses mitte ühestki erakonnast ega tema rahakotist ja kallutatud maailmapildist. Aga nüüd väidetava väljamõeldise juurde, mida viimane Kesknädal siinkirjutajale inkrimineerib: oma 13. novembri kirjutises “Kemplemine hinnatõusudega” pole ma küll ei poole ega veerandigi sõnaga nimetanud kemplemiseks Keskerakonna ettepanekut tõsta pensione juba 1. jaanuarist. Oleme Videvikus olnud ja oleme seniajani põhjendatult arvamusel, et juba möödunud sügisest ja eriti aastavahetusest vallandunud hinnatõusugalopp on ülekohtuselt kahjustanud pensionäride ainelist turvalisust ja sellega seoses pidanuks reformistide kingitud ja nende paljureklaamitud pensio- nitõus olema praegusest märksa suurem. Tegelikult oli minu hinnang keskpensionäride nõudele tõsta pensione juba 1. jaanuarist hoopis selline, et kuna riigieelarve oli piketipäevaks juba sisuliselt vastu võetud, siis olid keskpiketeerijad selle nõudmisega kahjuks hiljaks jäänud. Ka pole ei mina peatoimetajana ega kogu Videviku toimetus suhtunud pooldavalt pensionäre ahistavasse esmatarbekaupade hinnatõusu kiirendavasse aktsiiside tõstmisesse, nagu Kesknädala toimetus eelmise nädala lehes nimme mulle varju heitvalt kirjutab, pealkirjastades oma üllitise järgmise põhjendamatu järeldusega: “Videvik kempleb riigivalitsuse ja Tallinna linnaga”. Ei kemple Videvik tegelikult ei riigivalitsuse ega Tallinna linnavalitsusegagi. Vastupidi: oleme praeguse valitsuskoalitsiooni sotsiaalkursi nii mõnigi kord kahtluse alla seadnud, kuid see pole riigivalitsusega kemplemine. Ka pole me kembelnud Tallinna linnaga — nii avaldame järgmises lehenumbris positiivses, linnavalitsuse sotsiaalkurssi tunnustavas võtmes pikema intervjuu abilinnapea Merike Martinsoniga. Kes on lõppeks (vingem) kempleja, kas Videvik või Kesknädal? Jäägu see lugeja otsustada. Videvik on ikka eelistanud ja püüdnud asjust rääkida nõnda, nagu need on. Sestap pole me kunagi parteipoliitilistesse mängudesse sekkunud. Ning “kohukestest” ja muust säärasest trikitamisest oleme eelistanud vaikides mööda minna. … Lõpuks üks mõistulugu, mis pajatab sellest, kuidas kord kaks poisiklutti selle üle vaidlema hakkasid, kellel on parem ema. “Minu ema on ilus!” teatas üks. “Minu ema on ilusam!” vastas teine. “Minu ema on tark!” kuulutas üks. “Minu ema on targem!” kostis teine. Vaikus. Siis aga prahvatas esimene: “Minu emal on paeluss!” “Aga minu emal on pikem!” hüüdis teine vastu. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||