|
||||
Nr 3 (849) Neljapäev, 17. jaanuar 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Täpsemalt öelnud Jõhvi kandi rahvas küll, et ega lakkatamine vallamaksu alla ei käi. Paneb imestama, et see vanasõna on senini tõeks osutunud. Ja kui üks asi on maksuvaba, siis on see ka tulumaksuvaba! Lisaks on naermine tervisele hea. Nüüd, mil haiglas lubatakse vähem põdeda, tuleb oma tervise eest eriti hoolt kanda ja hea, et selleks on ka mõni maksuvaba võimalus. Ega neid võimalusi nii lihtne leida olegi. Näiteks asjatundjatest meelelahutajate naerutamist kuulama-vaatama minnes tahetakse piletihinnale senisest kopsakamat käibemaksu juurde liita. Tõepoolest, me ei peaks ennast lõhki muretsema isegi mitte prügi sortimise pärast. Laseme selle loodushoidliku ettevõtmise korraldajatel aga kõigepealt omavahel kõik “maad ja puud” ära jagada. Seni ikka julgelt ja rõõmsalt edasi: klaas ühte, killud teise, paber kolmandasse, tuhk neljandasse, mis plahvatada võib ja seega ohtlik on, see viiendasse kotti. Küll ükskord konteineridki ligidusse jõuavad. Sest juba vanarahvas on öelnud, et elu peab elama ja ussi tapma. Üks lausung, ei tea kust ja mis ajast pärit — ka meie aeg sünnitab põhiväärtusi kandvaid ütlemisi — sisendab meile, et mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt. Teeme siis seda ja kohe meenub ka sealt kaugematest maadest meile jõudnud julgustav nõuanne elada üks päev korraga. Sisuliselt siis taas mitte liiga palju ette muretseda. Tegelikult teadsid seda küll juba meie esivanemadki, pärandades meile tõetera näri ja ära urise. Appi tulevad ka kaasaegsed mujalt maadest pärit, teistest keeltest tõlgitud rohked elukunsti õpikud. Ei öelda seal küll otsesõnu, et mure ei avita kedagi üle mulgu, kuid ei soovitata mõelda ei liiga palju ette ega liiga palju taha. Elada tuleb siin ja praegu. Nõnda me ka teeme, sest küll homne päev muretseb ise enda eest. Nutikatel vanematel on nutikad lapsed — käbi ei kuku kännust kaugele. Ettevõtlikumad neist on ammu enne Eesti liitumist Schengeni lepinguga läinud elama, ka tööle meist jõukamatesse maadesse. Kas te olete kuulnud, et keegi neist oleks oma eaka ema või isa sinna enda juurde võtnud? Mina mitte. Kas nad peaksidki seda tegema, sest lapsed on nagu linnud: saavad suled selga, ongi läinud. Ka on rahvatarkuse järgi nõnda, et üheksa last mahuvad ühe ema põue, aga üks ema ei mahu üheksa lapse õue. Naera ja naljata siis kui palju tahes ja püüa äraelamiseks ning maksude maksmiseks tööl käia, nii palju kui käed-jalad ning mõistus lubavad, ükskord pole sa ikkagi enam kõlblik. Inimestel on erinevad võimed ja meie pensionärid on elu sunnil “aktiivsed tööturul osalejad” sageli veel seitsmekümneselt ja üle selle. Uue töölepinguseaduse eelnõu järgi võib tööandja igale töövõtjale pikema jututa koha üles öelda. Riigimeeste räägitu, et näiteks koristajateks kutsumise kuulutusi on lehtedes pidevalt, on eakamate tööotsijate puhul kohatu: näiteks suure laoplatsi korrashoidmine käib isegi mõnel noorel riigimehel endal üle jõu. Kuni inimene aga veel ringi liigub ja oma majas või korteris iseseisvalt elada tahab, seni on ta sunnitud pensionilisa teenima. Tänapäeval on moodne olla noor. See tähendab, et vananed küll nagunii, kuid sa ei tohi seda välja näidata. Miks siis mitte püüda ka noorte moodi mõelda ja end veel kobedana tundes ka ise hoopis kuhugi odavale soojemale maale, kus nii palju kütet ega riiet ei kulu ja toidukaubad kättesaadavamad on, elama minna? Neid maid ju peaks seal Aasia kandis olema, kus vähem kui poole siin müüdud korteri või maja hinna eest elamise leiab. Kui Eesti riik saadab ka pensioni järele, oleks see meie samm talle ikka majanduslikult kasulik, sest äraläinu ju toetusi ega hooldekodukohta ei küsi. Võib-olla täna, mil tõnisepäev käes ja külmal murtakse selgroog, tasub seda juttu naljaks võttes suutäie naerda. Sest mida kukesamm kevade poole, seda rohkem sobib öelda, et vingjal tsial mitu viga, kärss kärnän ja maa külmänu. Keedame täna endale tanguputru — esivanemate kombeid järgides saame ehk neilt ka veidike muud, millest praegu puudus: parem nallas naarda kui vihas võtta. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||