|
||||
Nr 1 (847) Reede, 4. jaanuar 2008 |
||||
|
Arhiiv |
Taas soovime üksteisele head uut aastat ja loodame, et alanud 2008. aasta tuleb parem ja ilusam kui eelmised. Ühed tundsid rõõmu ilutulestikest, teised loendasid suuremate linnade taevalaotuses ärakõrvetatud sadu tuhandeid, kogu Eesti ulatuses kokku miljoneid kroone. Lõppenud aastasse tagasi mõeldes kerkivad silme ette kõigepealt pronkssõduri teisaldamine ja sellele järgnenud dramaatilised sündmused, mis näitasid — jah, Eesti on riik, kes suudab enda eest seista. Euroopa Liit usaldab meid, seda näitas Eesti võtmine Schengeni viisaruumi, takistusteta reisi võimaluste laienemine. Meelde jäävad 10. noorte tantsu- ja laulupidu, millest võttis osa rohkem kui 35 000 lauljat, tantsijat ja pillimeest, kettaheitja Gerd Kanteri kuldne medal Jaapanist Osaka maailmameistrivõistlustelt, Sakala Keskuse lammutamine Eesti Paeliidu ja teiste kodanikeühenduste vastuseisust hoolimata. Avalikes kohtades kehtestati suitsetamiskeeld, öösiti Tallinna kauplused enam alkoholi ei müü. Üks rikkur müüs maha kommivabriku, hakkas kokku ostma ajalehti-ajakirju ning asutas telejaama Kalev-Sport. Lahkus kaks allakirjutanu ja paljude teiste jaoks tähtsat Juhanit — Saar ja Peegel —, jõulude paiku veel Jaan Kross, kes õnnistas oma eruditsiooniga allakirjutanutki, kui õnnestus teda paaril korral intervjueerida, raamatute igavikulisest mõjust rääkimata. Paavst Benedictus XVI rääkis jõuluöisel missal isekuse lubamatusest ja hoolimise vajalikkusest. Ühtehoidmist läheb meil 2008. aastal kindlasti senisest rohkem vaja. Hoiatavad ju majandusanalüütikud, et kiire arengu periood on lõppenud, võib alata ränk pidurdus ja ehk isegi langus. Öeldakse, et see kestab vähemalt niisama kaua, kui toimus tõus, seega siis mitte aasta-kaks, vaid tunduvalt kauem, sest Eesti majandus ei ole ei tasakaalus ega tugev — areng on toimunud peamiselt tänu raha sisselaenamisele ja selle äratarbimisele. Prognoositav majanduslangus tähendab Eesti jaoks pankrotistuvaid ja suletavaid ettevõtteid, sellest tulenevalt tööpuuduse kasvu, töötasude maksmiseks mõeldud raha vähenemist, probleeme kinnisvaraturul, reaalse ostujõu langust jne. Igatahes peaks valitsus senisest rohkem selgitama, kuidas loodetakse sotsiaalseid probleeme leevendada, kuidas peaksid inimesed toime tulema hinnatõusudega, eriti kui laenud seljas. Kõik tööjõulised inimesed ei saa ju minna Soome ehitama või bussijuhtideks, teenimisvõimalusi peab jätkuma ka armsal kodumaal. Tulevikku senisest kriitilisema suhtumise taustal olid nii meie kui ka naaberriikide presidentide uusaastaläkitused oma rahvastele välja peetud positiivses tonaalsuses. President Ilves ütles oma kõnes lausa mõtte, et “oleme õnnelik rahvas. Me saame oma riigis, oma kultuuris ja iseendas täna jälle kindlamad olla kui kunagi varem”. Ta kutsus üles mitte uskuma “neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad. Nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad”. Lihtsalt edaspidi kasvavat Eesti majandus tasakaalukamalt. “Algavaks aastaks oodatav viie- või kuueprotsendiline majanduskasv tähendab, et Eesti enam ei kihuta, aga liigub siiski tempokalt edasi,” prognoosis president. “Lisame siia oma soovi ja vajaduse maksta töötajatele paremat palka ning eakatele suuremat pensioni. See aga tõstab paratamatult ka hindu,” väitis president. Venemaa president Putin ütles aastavahetuse läkituses: “Me pole mitte ainult taastanud Venemaa territoriaalse terviklikkuse, vaid hakanud end taas tunnetama ühtse rahvana.” Ta rõhutas, et Venemaal on kõik eeldused eduks: suuri tegusid sisaldav ajalugu, kolossaalsed ressursid, rahva mehisus, töökus ja intellektuaalne potentsiaal. Ainult Soome president Tarja Halonen väljendas uusaastakõnes muret ühiskonna lõhenemise pärast — kuigi sissetulekud on suurenenud, pole lõhe rikaste ja vaeste vahel kuhugi kadunud. Haloneni sõnul on kurb, kui seetõttu jäävad kannatajaks pooleks lapsed. Lõppenud aasta negatiivsete sündmuste hulgast tõi president välja Jokela koolis toimunud tapatalgud — midagi sellist, nagu näidati ka koolivägivallast kõnelevas Ilmar Raagi filmis “Klass”. Samuti väljendas Soome riigipea muret keskkonna, eelkõige meie ühise Läänemere pärast. Lisagem, et Soome ja Venemaa president vestlesid teineteisega telefonitsi pikemalt 28. detsembril, teemadeks ühisprojektid 2008. aastal, Venemaa presidendivalimised, majandusprobleemid, Nord Streami gaasitrassi ehitus ja Läänemere kaitse alane koostöö. Muide, ka Venemaa presidendikandidaadi Medvedjeviga vestles Halonen möödunud aastal korduvalt. Aktiivne hoiak, probleemidele lahenduste otsimine on meie põhjanaabrite presidenti ja ka valitsust aina iseloomustanud ning selline suhtumine võiks olla eeskujuks meiegi valituile ja esindajaile. Muidugi, peaminister Ansipil oli oma aastavahetuse-intervjuus õigus selles, et ei saa lubada, et Eestis toimuva üle otsustataks Kremlis, kuid naabritega peab siiski vähemalt suhtlema, ühiseid huve otsima ning neid ühiselt realiseerima. Edu meile kõigile uuel aastal! PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||