|
||||
Nr 46 (843) Neljapäev, 6. detsember 2007 |
||||
|
Arhiiv |
Mõned kuud tagasi tegi valitsuskoalitsioon teatavaks, kuidas näeb lähiaastate lõikes välja eakatele ühiskonnaliikmetele lubatav pensionitõus. Teatavasti hakkab keskmine pension pärast 2008. aasta 1. aprilli olema 4580 krooni, 2009. aastal 5330, 2010. aastal 6100 ning 2011. aastal 6758 krooni. Võrreldes praegu meie kontole laekuva keskmise kuupensioniga (umbes 3768 krooni) on nelja pika aasta pärast meile lubatav kuuraha küll tervenisti ligi kolme tuhande krooni võrra suurem, aga kindlasti ei muutu nelja aasta pärast meie põli nii paradiislikult muretuks, et võiksime pidada seda pudrumägede ning piimajõgede vahel peesitamiseks. Sest teame ju, mäherdune hinnatõusukarussell meid juba on tabanud ning mis meid ootab inflatsioonikeerises ees veel põhilisel hinnatõusuajal — aastal 2008. Kütuseaktsiisid, esmased toiduained, vältimatult tasumisele kuuluvad kommunaalteenused, aina kallimaks muutuvad ravimid… Paratamatult jõuame järelduseni, et vaatamata mõnesugusele näilisele numbrilisele pensionitõusule lähiaastatel eaka põlvkonna aineline toimetulek (turvalisus) mitte ei parane, vaid kipub halvenemagi. Kui meil oli mõni aasta tagasi kõne all vajadus mõnevõrragi keskmist pensioni suurendada, kostis paremerakondade leerist üpriski hüsteerilist hädakisa. Endine sotsiaalminister Marko Pomerants kuulutas: pensionikassa saavat pensione tõstes kohe-kohe täiesti tühjaks! Igal võimalikul puhul aina parempoolseid väärtusi rõhutav eksrahandusminister Taavi Veskimägi ennustas seekordse (kahe ja poole aasta taguse) Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu ühisotsusel tehtud pensionitõusu lähitagajärjeks kogunisti riigi pankrottiminekut… Tulevast aastast kavandatav pensionitõstmine (mis vältaks niisiis 2011. aastani) ei tekitanud kuni viimase ajani kuigivõrd kaalukat vastuväidet. Aga ometigi ei jäänud seesugune väljaütlemine tulemata — sellega sai poolteist nädalat tagasi saates “Aeg luubis” looritatult, aga pensionäride silmis seda pahaendelisemaltki hakkama politoloog Anu Toots. Justkui pensionäre nende mõnesugusegi pajukilisa pärast kadestades kuulutas poliitdaam otsesõnu, et valitsuse sotsiaalkurss olevat populistlik — selle eesmärk olevat valitsuskoalitsioonile poolehoidu võita. Veel seadis politoloog kahtluse alla valitsuskoalitsiooni sotsiaalpoliitika jätkusuutlikkuse: kas lähiaastatel suudetakse pensione lubatud mahus ka välja maksta? Omamoodi kõnekas Anu Tootsi enda suhtumiste kohta on eeltooduga seoses see, et ta pidas valitsuse kursi üheks suuremaks puuduseks või veaks pensionide mõnesugust tõstmist, mitte aga jätkuvat materiaalset kihistumist ühiskonnas. Toots ei paista nagu midagi teadvat sellest, et sotsiaalkulud moodustavad Eestis riigieelarvest ikkagi veel nii väikese osa, et asume selle näitajaga euroliidus vägagi tagasihoidlikul, punast laternat väärival kohal. Üks näide: Eestis ollakse valitsusringkondades päris rahul sellega, et pensionikuludega oli siin 2007. aastaks kavandatud platseeruda 4,2 %-lisele tasemele SKP-st, kusjuures arenenud riigid on seadnud eesmärgiks 13 %-lise osa SKP-st. Sotsiaalkulud tervikuna (hooldus-, tervishoiu-, transpordi- jm toetused) on Eestis praegu 14,3 % SKP-st, aga arenenud riikides küünib see näitarv kogunisti 30–32 protsendini. Pensionitõusu kahtluse alla seadvad Tootsi lausungid võivad olla põhjustatud tema ilmselt pealiskaudsest mõtlemisest: ta peab meie ühiskonnale ohtlikuks küll pensionäride mingilgi moel toimetulekut võimaldavat pensionitõusu, mitte aga ühiskonnas kui tervikus suuri vastuolusid ja pingeid jätkuvalt põhjustavat kihistumist või isegi selle süvenemist. Üks on aga kindel: Toots on selle pensioni tõusu vastase mõtteavaldusega näidanud oma kuulumist äärmiselt parempoolsete poliitikavaatlejate hulka. Seesuguste inimeste meelest oleks Eesti Vabariik päris jätkusuutlik üksnes siis, kui seal eakale põlvkonnale makstavat pensioni aina vähendataks… Palusin A. Tootsi seisukohti kommenteerida sotsiaalminister Maret Maripuul. Sain sotsiaalministeeriumist meilikirja, mille järgnevalt sõna-sõnalt ära toome. Populistlik lubadus on selline, mida lubatakse, aga ei kavatsetagi täita. Valitsusliit on lubanud, et jätkatakse majanduskasvu soodustavat poliitikat ja selle tulemusena kahekordistub pension nelja aastaga. Seda lubadust on valitsus asunud ka täitma. Novembri algul võttis Riigikogu vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse, millega sätestati pensionide indekseerimise uus kord. See kord tagab pensionide kiirema tõusu, võrreldes senisega, ja eeltoodud lubaduse — kahekordistada pensionid nelja aastaga — täitmise. Pensionide jätkusuutlikkust tuleb vaadelda pikaajalises perspektiivis. Pikaajaline (kuni aastani 2050) prognoos näitab, et riikliku pensionikindlustuse eelarve on jooksvalt küll esialgu miinuses, kuid muutub positiivseks pärast aastat 2030 ja on edaspidi jätkuvalt positiivne. Arvestades lisaks seda, et 2007. aasta lõpu prognoosi kohaselt on pensionikassa reservis ligi 6 miljardit, saab jooksvate aastate defitsiite katta pensionikassa reservi arvelt. Nii et tänu reservile on see raha olemas ja ohtu riigieelarvele ei ole. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||