|
||||
Nr 41 (838) Neljapäev, 1. november 2007 |
||||
|
Arhiiv |
Allakirjutanul oli au mõned päevad tagasi osaleda Austrias Viini-lähedases väikelinnas Sankt Pöltenis korraldatud rahvusvahelisel seminaril, kus olid arutuse all elukestva õppe probleemid. Ka kõrgesse ikka jõudes olgu inimesel õigus midagi uut teada saada või oskama hakata, kui ta seda soovib, seda enam, et tänapäeval ei tööta enam vist keegi ühel ja samal töökohal kuni pensionile jäämiseni. Töömaailm muutub pidevalt ning seetõttu on vaja ennast järjest täiendada või ümber õppida. Austrias kogesime, kuidas riik tagab elukestva õppe ja võimaldab kodanikel tunnetada, et nad on ühiskonnas olulised. Kohalikus parlamendihoones toimunud pidulikul üritusel tunnustati ettevõtteid, omavalitsusi ja mittetulundusühinguid, kes kõige edukamalt on toetanud ja ellu viinud elukestva õppe põhimõtteid. Meil Eestiski on üha enam hakanud juurduma samalaadsed traditsioonid. Nii korraldati oktoobris juba kümnes täiskasvanud õppija nädal, mille raames toimusid üritused kõikides maakondades. Aasta õppijaks 2007 valiti 58-aastane Helle Tikka Hiiumaalt. Helle Tikka on piiratud nägemise tõttu õppinud uut moodi elama. Viimaste aastate jooksul on ta õppinud massaaži, millest on saanud tema uus amet. Sellest ammutab ta elujõudu ja innustab ümberkaudseid oma positiivsusega, tervendades nii patsiendi keha kui ka vaimu. Varem on Helle Tikka töötanud lasteaiakasvatajana, õpetajana, reisijuhina. Nüüd on Helle Tikka omandanud kangastelgedel vaipade kudumise kunsti, rootsi klassikalise massaaži, aga ka jaapani ning hiina massaaži oskused. Lisaks harrastab ta hiina tervisevõimlemist. Aasta koolitajaks 2007 nimetati Aino Mölder, Luua Metsanduskooli õpetaja. A. Mölder on aastaid edukalt tegutsenud täiskasvanute koolitajana nii tasemehariduses kui ka tööalases ja vabahariduses. Aasta koolitussõbralikem organisatsioon Eestis on Sakala Teed OÜ Viljandimaalt. Ligemale 100 töötajaga organisatsioonis toimub süstemaatiline personali arendamine ja koolitamine. Viimasel kahel aastal on asutusesisese koolituse läbinud pooled ning väljaspool asutust on end koolitanud rohkem kui kolmandik töö- tajatest. Kogemustega inimesed juhendavad uusi kolleege. Aasta koolitussõbralikumaks omavalitsuseks nimetati Kose vald Harjumaalt — seal väärtustatakse elanike elukestvat õppimist ja kujundatakse inimestes vastavaid hoiakuid. Valla eelarvest toetatakse täies mahus lastevanemate koolitust ja 13 huviringi tegevust. Tartu Kutsehariduskeskuses toimus foorum teemal “Täiskasvanuharidus virtuaalühiskonnas”, esmakordselt külastas Eestimaa eri paiku õpibuss, kus oli interneti püsiühendus, mida sponsoreeris AS Eesti Energia. Kõike seda korraldas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS, kes on loonud kogu Eestit hõlmava võrgustiku ja taotlenud oma tegevuseks toetust Euroopa Sotsiaalfondist ja Hasartmängumaksu Nõukogult. Austrias saime kogeda, kui palju rõhku pannakse ühistegevusele, arendatakse selliseid võtmeoskusi nagu loovus, multidistsiplinaarsus, kohanemisvõimelisus, kultuuridevaheline suhtlemine ja ühine ülesannete lahendamine projektitöö keskkonnas. Rõhku pannakse nii tehnilisele baasile (vahendid, juurdepääs, sisu ja teenused) kui ka selle õigele kasutamisele. Varasematest kogemustest teadsin, et näi- teks Soomes peetakse täiskasvanute õpet vähemalt niisama tähtsaks kui laste õpet, nüüd veendusin, et samasugune suhtumine on ka Austrias. Nimelt elasime seminari ajal täiskasvanute koolituskeskuses, kus olid loodud kõik tingimused täiendõppe korraldamiseks — suuremad ja väiksemad auditooriumid, raamatukogu, suhteliselt odav kohvik-söökla, paar korrust hotelliruume jne. Kuigi meil Eestis on üht-teist täiskasvanute õppe korraldamiseks tehtud, on olukorra kiiret muutumist raske ennustada. Meil kõigil tuleb endale aru anda, et elukestva õppe probleemistik ei alga mitte mingi kooli lõpetamisega, vaid veel enne kooliminekut ja kestab elu lõpuni. Et Eestis toimiks otstarbekas, efektiivne ja küllalt intensiivne elukestva õppe süsteem, peaksid seda toetama kõik institutsioonid, mitte ainult pedagoogid ja haridusasutused — süsteem peab funktsioneerima riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja kolmanda sektori koostöös. Kvaliteetse hariduse võimalikult elukohajärgse omandamise tagamises sisaldub parim ja efektiivseim regionaalpoliitika, tõdeti ka Austrias. Mida tihedam on põlvkondadevaheline suhtlemine, mida rohkem kõik vanuserühmad õpivad, seda tugevam on riik ja rahvas. Austrias rõhutati koolitustellimuste ja stipendiumide tähtsust, kusjuures neid stipendiume on hakanud üha rohkem eraldama ka ettevõtted, püüdes sel moel oma kaadrit kinni hoida. On prognoositud, et 2015. aastaks on maailma kõik koolid, raamatukogud, riigi ja kohalike omavalitsuste asutused kaetud mobiilteenusega ning ühendatud internetti. Kommunikatsioonivahendeid tuleb tunda ja ega kaasaegsed pesumasinad, elektripliidid, autod, elektrilised tööriistad ja muud kaadervärgid samuti kuigi lihtsad kasutada pole. Kui haridusteel on jõnksud sees ja inimene jäetud mingiks perioodiks saatuse hooleks, võibki tekkida konflikt keskkonna ja nooremate põlvkondadega. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on riik viimastel aastatel mitmeid samme astunud, et täiskasvanutel oleks rohkem võimalusi tasuta koolitustel osaleda. “Sellel aastal avanes võimalus kasutada Euroopa Liidu tõukefondide ja riigieelarvelisi vahendeid täiskasvanute koolituseks rohkem kui 20 miljoni krooni ulatuses,” on T. Lukas hiljuti väitnud. Euroopa Sotsiaalfondi toel ja Eesti riigi abil on täiskasvanute koolitamiseks ja täiskasvanuhariduse arendamiseks aastatel 2007–2013 ette nähtud 262 miljonit krooni. PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||