|
||||
Nr 46 (553) Neljapäev, 22. november 2001 |
||||
Arhiiv |
Oli Eesti taassünnipäev, mis tähistab suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogus 1988. aasta 16. novembril. Tänavu möödus see tähtpäev vaikselt, peaaegu märkamatult, ületades uudiskünnise vaid mõnes üksikus väljaandes. Väga vaikselt lahkus poliitiliselt areenilt kümme aastat tegutsenud Koonderakond, otsustades laupäeval, et jätkamisel poleks perspektiivi. Eesti suhtelise vaikelu kõrval käib maailmas möll edasi. Afganistani opositsiooniline Põhjaliit vallutas järjepanu Herati, Kunduzi ja pealinn Kabuli. Afganistanis tahetakse moodustada ajutine valitsus ning kahe aasta jooksul üldvalimised korraldada. Kaheksa Afganistanis vangistatud lääneriikide humanitaartöötajat, kelle Talibani islamirühmitus oli oma peakorterisse Kandahari viinud, vabastati ja USA eriüksused toimetasid nad Afganistanist välja. Talibani kõrgeim juht mulla Mohammad Omar on teatanud, et lahingud polevat veel läbi. Mõnesugust rolli täidavad selles sõjas ka Rootsi ja Eesti. Nimelt tarnib Rootsi koostöös Eesti Päästeametiga Tallinna lennuvälja kaudu Afganistani veokeid, kasutades selleks maailma üht suuremat transpordilennukit AN-124 Ruslan. Rootsi tõi Eestisse 53 veokit, Eesti ajateenijad värvisid need valgeks ja kandsid peale ÜRO tähised. New Yorgis kukkus alla reisilennuk Airbus A-3007, mis oli teel New Yorgist Dominikaani Vabariiki, hukkus 269 inimest. Tegu oli õnnetusega, mitte Ameerika Ühendriike 11. septembril tabanud terrorirünnakute järjega põhjuseks võisid olla teise lennuki poolt tekitatud õhukeerised. USA president George W. Bush ja Venemaa riigipea Vladimir Putin leppisid kokku, et USA tuumaarsenali kärbitakse järgmisel kümnendil kahe kolmandiku võrra ja ka Venemaa vähendab oma tuumarelvastust. Samas ei jõudnud presidendid veel kokkuleppele USA raketitõrjeplaanide suhtes. Venemaa president avaldas New Yorgis viibides arvamust, et Eesti, Läti ja Leedu saamine NATO liikmeks ei suurenda nende riikide julgeolekut, kuid ta kinnitas, et Moskva ei saa teha ettekirjutusi NATO võimaliku Baltimaadesse laienemise suhtes. Ajaleht The Wall Street Journal teatas, et Eesti on saanud üheks maailma kõige vabama majandusega riigiks vaid Hongkong, Singapur ja Uus-Meremaa on Eestist eespool. Riigikogu jätkas ööl vastu neljapäeva tuleva aasta riigieelarve eelnõu teist lugemist, kuid see katkestati rahanduskomisjoni ettepanekul. Eelarveprojekti tutvustades märkis rahandusminister Siim Kallas, et valitsus esitab majandusprognoosi muutmisest tingitud parandusettepanekud, mis kärbivad eelarve kulutusi veel umbes 500 miljoni krooni võrra. Tallinna linnavolikogu käärib abilinnapea Leivi er lahkub, lisaks esitas 17 volikogu liiget umbusaldusavalduse abilinnapea Liisa Pakosta suhtes. Torm räsis peaaegu kogu Eestit. Tallinnast ei väljunud tiiburlaevad ega katamaraanid, isegi mõned suured saabuvad laevad ei saanud randuda ja seisid reidil. Pärnus ujutas merevesi üle paljud rannaäärsed alad ja jõudis Ammende villani. Torm lõi rivist välja ligi kolmandiku Eesti Energia trafopunktidest ning jättis elektri ja telefonsideta tuhanded inimesed, osaliselt ei töötanud mobiilside tugijaamad. Elektriühenduse taastamine võib võtta mõnes kohas aega kuni poolteist nädalat. Kuritegevus lokkab. Politsei leidis Harjumaal Saue vallas Aila külas talumajast kolm tapetud inimest; veidi hiljem teatati, et ka Jägala kandis leiti kaks laipa. Lääne-Viru ühisomavalitsuses on valmimas eelnõu, mis soovitab kõikidel maakonna linnadel ning valdadel keelata öise viinamüügi poodides ja bensiinijaamades. Ja kuidas on lood alkoholi reklaamiga? Et Eesti Televisioon ei nõustunud tarbijakaitseameti seisukohaga, mille kohaselt seriaalis Jürgensonid esitati keelatud ajal (enne kella 21) kange alkoholi reklaami, andis tarbijakaitseamet asja lahendamiseks kohtule. Asi peaks tulema arutlusele 13. detsembril. ETV-l on muidki muresid reede pärastlõunal hakkasid uudistetoimetuse stuudios suitsema juhtmed, kuid tuletõrjujad said olukorra kiiresti kontrolli alla. Uudistesaated lähevad mõnda aega eetrisse siiski teisest stuudiost. Õigus uudiseid edastada pole odav. Kirjastaja Hans H. Luik omandas seni Bonnier AB-le kuulunud 50 protsenti Ekspress Grupist, mille Bonnier oli ostnud Luigelt 1998. aastal. Ostu järel vabastas Luik Ekspress Grupi ettevõtetest Rootsi poole esindajad ja pani paika oma personali. Juba aastaid on olnud juttu vajadusest tuua kodumaale Tartu ülikooli vara, mis asub Venemaal Voroneis. Nüüd pääsesid Eesti teadlased esmakordselt vara juurde, kuid tagastamise asemel on Venemaa pakkunud Eestile võimalust see ära osta, millegi vastu vahetada või pikaajalisele rendile võtta. Eesti on neist variantidest loobunud ja paneb esialgu rõhu kunstiväärtuste katalogiseerimisele ja uurimisele. Loodetavasti ei hakka Venemaa vähemalt Eesti presidendi ametiraha suhtes mingeid tingimusi seadma ning tagastab selle omanikule Eesti riigile. PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||