|
||||
Nr 39 (836) Neljapäev, 18. oktoober 2007 |
||||
Arhiiv |
Videviku toimetus on kogu aeg hoidnud oma tähelepanu all teemasid, mis seonduvad pensionäride ainelise toimetulekuga, nende turvalisusega. Sestap äratas meie tähelepanu ja põhjustas omajagu positiivseid ootusi Riigikogu talvise ja kevadise valimiskampaania käigus bravuurselt välja käidud Reformierakonna sõnum tõsta järgneva nelja aasta vältel keskmine pension kahekordseks. Reformimeeste ettepanekust sai kogu valit- suskoalitsiooni ühisseisukoht ning see põhjustas pensionärkonnas mõneks ajaks vaata et elevustki. Umbes kuu aega tagasi avalikustatud pensionitõstmise ajakava järgi on keskmine pension järgmisel aastal ligikaudu 4580 krooni, 2009. aastal 5330, 2010. aastal 6100 ning 2011. aastal 6758 krooni. Pakutavad tõusunumbrid on esmapilgul muljetavaldavad. Kui neid numbreid saaks praegu hinnata tunamulluse või mullusegi hinna- ja maksutaseme taustal, siis võiksid Eesti pensionärid ilmselt oma eluperspektiiviga rahulgi olla, aga tänavuse esmatarbekaupade ning -teenuste hinnatõusuralli valguses on näiteks tuleva aasta 1. aprillil juurde antav 800–900 krooni mitte enam elujärje paranemist tõotav pensionitõus, vaid mingisugunegi kasinavõitu võimalus tulla kuidagiviisi toime sadu kroone kuus kerkinud toasoojahinna, leivale, räimedele ning lihakillule senisest enam kulutatava raha ning ravimiteks minevate sadade kroonide väljakäimisega. Äsja saime teada, mida ka meile, eakatele, lubab-pakub järgmise aasta riigieelarve. Valitsuskoalitsiooni tuumikpartei (Reformierakonna) tahtel aastast aastasse jätkuv tulumaksu vähendamise kurss (tulevast aastast taas ühe protsendi võrra allapoole) jätab 2008. aastal järjekordselt mõnevõrra väiksemaks riigikassa tulude poole. Majandusdoktor Olev Raju andmetel maksavad maksumaksjad isiku tulumaksu tuleval aastal vähem umbes 1,2 miljardit krooni. Samaaegu peavad tuleval aastal suurenema ettevõtte tulumaksu (0,5 miljardi krooni võrra ehk 13,7 %), sotsiaalmaksu (5,5 miljardit krooni e 19,9 %), käibemaksu (3,0 miljardit krooni e 32,2 %), aktsiiside (2,3 miljardit krooni e 32,2 %) ja mitme väiksema maksu, näiteks tollimaksu, hasartmängumaksu jne laekumised. Pensionäridelgi on mõttekas teada, et võrreldes 2007. aastaga, mil iga elaniku kohta laekub riigikassasse orienteeruvalt 52,2 tuhat krooni makse, suureneb ühe inimese keskmine maksukoormus tuleval aastal ligi 59,3 tuhande kroonini — seega umbes 600 krooni võrra kuus. See maksutõus sööb niisiis tulevaks aastaks planeeritavast pensionitõusust iga eaka taskust ära tervelt kaks kolmandikku. Pole ilmselt eriti mõtet lootagi, et alles jääva kolmandiku tõusukroonidega oleks meil võimalik täielikult katta esmatarbekaupade ja -teenuste kallinemisest tulenevad lisaväljaminekud. Järeldus eelnevast arutlusest pole rõõmustav: hoolimata oodatavast keskmise pensioni tõusust tuleval aastal (kuni 4580 kroonini) pensionäri aineline turvalisus ühes sellega mitte ei suurene, vaid hoopis väheneb mõnevõrra. Samuti tuleb rõhutada, et maksude tõstmisega käib kaasas nende ümberstruktureerimine. Tulumaksu alandamisest võidavad rikkamad. Ning kindlasti ei kuulu nende võitjate hulka pensionisaajad, kes hoopis kaotavad aktsiiside, käibemaksu jne tõusu tõttu... Tavalisel inimesel tuleb niisiis kinni maksta mitte üksnes keskmise maksukoormuse tõus, vaid ka rikaste täiendav lisatulu nende maksukoormuse alanemisest. Keskmise inimese ostujõu langemine aga vähendab majandusteadlaste väitel eelkõige siseturgu, mis omakorda mõjub kaasa majanduslanguse süvenemisele. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||