|
||||
Nr 35 (832) Neljapäev, 20. september 2007 |
||||
Arhiiv |
Hindade kiire tõus sunnib pensionäri murelikuks. Ka 500-kroonine pensionitõus ei tõstnud eaka ostujõudu ega parandanud elutaset. Pensionäride eestkõnelejaks on Eesti Pensionäride Ühenduste Liit. Esitasime küsimusi selle esimehele emeriitprofessor Valdek Mikkalile. Millised on teie võimalused pensionäride olukorda parandada? 25. septembril korraldame Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ja sotsiaalministeeriumi eakate poliitika komisjoni konverentsi, mis on pühendatud eakate päevale. Selle teema on “Eakad Eestis, toimetulek ja pensionipoliitika”. Meie organisatsioon oli selle konverentsi mõtte algataja, sest viimasel ajal on olnud palju juttu Eesti pensionisüsteemist. On ilmunud artikleid parlamendi liikmetelt, sotsiaalministeeriumi esindajatelt, ka meie oleme kirjutanud ja rääkinud neil teemadel, kuid koos pole me veel istunud ega arutanud Eesti pensionistrateegiat lähiaastateks. On lihtsalt kahju, kui see pensionistrateegia, mis kujundab umbes ühe kolmandiku elanikkonna elukvaliteeti, on ainult ministeeriumi ametnike väljamõeldis. See võib olla ju rahanduslikult põhjendatud ning hästi klapitatud vabariigi eelarvega, kuid seal ei pruugi üldse olla arvestatud nende inimestega, keda see lähedalt puudutab. Pidasime vajalikuks nõu pidada kõigi nende inimestega, kellest pensionipoliitika, teisisõnu pensionäride elu otseselt oleneb, niisiis sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi ja pensionäride organisatsioonide inimestega. Olgu öeldud, et pensioniküsimuste lahendamisega tegelevasse valitsuskomisjoni ei ole ju siiani pensionäride esindajaid kaasatud. Millised ideed, millised ettepanekud võtab EPÜL kaasa sellele konverentsile? Meie esitame kaks ettekannet. Mina oma ettekandes “Adekvaatsest pensionist” puudutan adekvaatse pensioni mõistet selle euroopalikus, tänapäevases tähenduses. Teine ettekanne on meie juhatuse liikmelt Aare Kitsingult, kes käsitleb konkreetselt Eesti Vabariigis kehtiva pensioni kujunemist vabariigi eelarve arvude alusel. Mis on adekvaatne pension? Jah, minu ettekande esimene slaid on just sõna adekvaatne tähendusest ja tõlgendamisest, sest seda võib teha tõepoolest erinevalt. Adekvaatne on sõnaraamatu põhjal vastav, võrdne, küllaldane. Niisiis vastav pension. Aga millele vastav? Mina mõistan seda nii, et see peaks olema vastav euroopalikele tõekspidamistele pensioni suuruse kohta. Millised on euroopalikud tõekspidamised? Päris omast peast ma seda ka välja mõelnud ei ole. Tänavu ilmus trükis “Adekvaatne ja järjepidev pension” (ingl k). Selles on toodud kõigi Euroopa Liidu riikide pensionisüsteemid ning esitatud neli-viis olulist pensionisüsteemi arvulist näitajat. Kui neid võrrelda, saame mingisugused praegu kehtivad euroopalikud tõekspidamised, samuti on Euroopa Liidu komisjon esitanud põhimõtted, millele peaksid riikide pensioniseadused vastama. See kõik kokku moodustab kaasaegse euroopaliku lähenemise. Kui palju meie pensioniseadus sellele vastab? Meie pensioniseadus vastab sellele tõesti mitme näitaja osas, mõnel juhul klapib isegi arvuliselt, kuid jääb siiski puudu paari olulise näitaja puhul ja nimelt — pensionideks kulutatud summa protsentuaalselt vabariigi SKP-st, ning teiseks — teoreetiline asendusmäär. Selle all mõeldakse 40-aastase staažiga meestöölise keskmise palga võrdlust keskmise pensioniga. See protsent on meil tublisti väiksem Euroopa Liidus üldiselt kehtestunud protsendist. Kas meie riigi majandus, meie riigi rahakott võimaldab teistega võrdseks saada? Meie eesmärk on hakata samm-sammult edasi minema ja kindlasti mitte peatuda viimastel aastatel püsinud asendusmääral, 41 %-l. Kõik viimaste aastate pensionitõusud on aidanud püsima jääda 41 % juures, sammugi kaugemale ei ole me jõudnud, sest keskmine palk on kasvanud kiiremini. Sellepärast tulebki leida võimalusi pensione tõsta. Ja ma ütlen ausalt, et ei olegi meie organisatsiooni asi, see on riigi valitsuse asi vaadata, kust see raha tuleb. Kuid olgu öeldud, et allikaid on. Näiteks II pensionisamba raha suunamine I sambasse praegustele pensionäridele maksmiseks. Nii et võimalusi on ja neid tuleb juurde leida. Kas valitsus tahab seda teha? Viimaste seisukohavõttude põhjal jääb lootus, et tahab ja püüab seda teha. Oleme igatahes optimistlikud. Loomulikult on see konverents huvitav. Kes ja kuidas kuulama pääsevad? Kas võime kõik tulla? Esialgu oli meil plaan korraldada väga kitsa osavõtjate ringiga ümarlaud. Tahtsime need küsimused asjatundjatega läbi arutada, kuid pensionipoliitika ning sellega seonduv on meie organisatsioonides tekitanud suurt huvi. Seetõttu otsustasime osavõtjate ringi laiendada, ümarlauast kujuneb ettekannetega konverents. Ruumi saame Postimaja saalis, sinna mahub 80–90 inimest ning sisse pääseb tõesti ainult kutsetega. Tulevad meie maakonnaorganisatsioonide ja ministeeriumide esindajad, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, ajakirjanikud. Ja ongi saal täis. Jääb loota, et räägitu ja otsustatu just pressi vahendusel huvilisteni jõuab. Küsitles IMBI JELETSKY |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||