|
||||
Nr 26 (823) Neljapäev, 21. juuni 2007 |
||||
Arhiiv |
Viis-kuus aastat tagasi püüdis vabariigi valitsus valdu ühinema meelitada. Üheks suurvallaks sai ka Rapla maakonna Märjamaa vald, kui ühinesid Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vald on pärast ühinemist Eestis pindalalt suurim. Endise Loodna valla keskus on Sipas, valla ühes servas. Käisin küsimas, kas ühinemine on nüüd ääreala seisusse surutud vallale toonud head või halba. Põline valla elanik Aso Kleeberg, kes on sündinud küll Sipa lähedal Leevre külas, kuid peaaegu 50 aastat elanud Sipas, arvab, et vallavalitsuse asumine nüüd endisest 13 km kaugemal talle erilist muret ei tekita, sest tal pole ei endise ega praeguse vallavalitsusega suhelda vaja olnud. Sipa kohta arvab ta, et põliselanikud, talunikud, on oma talude majandamisega hakkama saanud. On tekkinud mitu suurtalu, peamiselt piimatootmistalud. Ka väiksemad tulevad toime. Tunnistust põllumajanduse heast olukorrast annab kas või see, et erinevalt paljudes Eestimaa külades lokkavatest ohakapõldudest on siinsed põllud üles haritud, vaba põllumaad ei ole, põllumaad rentida pole võimalik. Halvemas olukorras olevat suurte paneelmajade elanikud, endised Teenuse kolhoosi töötajad, kes peavad nüüd tööle sõitma Märjamaale, Raplasse või Tallinna, sest kohapeal kõigile tööd ei jätku. Sotsiaalprobleemidest rääkisin endise Loodna valla sotsiaalnõuniku Kaare Tammaruga, kes on praegu suure valla volikogu ja sotsiaalkomisjoni liige. Tema on ühinemise suhtes küllaltki kriitiline, ta olnud varem suur ühinemise pooldaja ja eestvedaja, sest arvanud, et väiksel 800 elanikuga vallal on raske hakkama saada. Nüüd aga kahetseb. Uus vallavalitsus ühinemiskokkulepetest kinni ei pidavat. Ühinemiskokkuleppe järgi pidi igasse suuremasse piirkonda jääma sotsiaaltöötaja. Seda ei juhtunud. Uuele suurvallale spetsialistide leidmiseks pidi korraldatama konkurss. Seda ei tehtud. Esialgu käis endises vallamajas korda nädalas üks sotsiaaltöötaja inimesi vastu võtmas. Nüüd aga enam mitte. Praegu on endises vallamajas iga päev tööl maakorraldaja ja kaks korda nädalas sekretär-arhivaar. Inimesed käivad sotsiaalprobleemide puhul temalt nõu küsimas. Volikogu liikmena tegi ta ettepaneku maksta igale pensionärile aastas 250 krooni, nagu seda Tallinna linn teeb. Seda ei tehtud. Öeldi, et pensionärid on selle juba kätte saanud sotsiaalkeskuse avamisega Märjamaa alevis. See keskus tegutseb ja tegutseb hästi. Kuid käia saavad seal ikkagi ainult alevi elanikud. Ühistranspordi halva olukorra tõttu on raske alevisse sõita ja inimene peab rohkem raha ja aega kulutama, sest vallamaja on nüüd 13 km kaugemal. Toetuseavaldused tuleb aga vallamajja viia. Piirkonnas on siiski üks koduhooldustöötaja, kellel aga ei jätku tihti oma töö tegemiseks bensiinilimiiti. Kaare Tammaru juhatab praegu Loodna vabaajakeskust, mis loodi omaalgatuslikult ja tegutseb projektipõhiselt. Vabaajakeskus korraldab endise Loodna valla elanikele üritusi. Aktiivselt tegutsevad naisseltsid Sipas, Teenusel ja Lauknal. Eesmärk on, et inimesed saaksid vabal ajal tegelda taidluse ja muu meelelahutusega. Vabaajakeskus korraldab tähtpäevaüritusi, teatrite ühiskülastusi, südametervisekuu ajal käidi kord nädalas ujumas. Kaare Tammaru lõpetab meie jutuajamise kurva tõdemusega: “Suure valla valitsuse toime siiani ei ulatu, oleme jäänud ääremaaks.” Sipast sõitsin edasi endise valla teise keskusesse Lauknale. Käisin lasteaed-algkoolis. Kooliosa lõpetas kevadel tegevuse, sest lapsi ei tule enam kooli. Rääkisin juhataja Eve Kulla ja õpetaja Laine Alasiga. Kool tegutses uuesti Lauknal 1991. aastast. 1994. aastast oli kool uues kahetiivalises ühekorruselises majas ühes tiivas, teine tiib on lõpuni välja ehitamata. Lasteaed 18 lapsega jääb ja eks sealgi õpetatakse lapsi. Mõlemad õpetajad ütlevad, et kohalike elanike suurimaks probleemiks on tööpuudus. Nõukogude aja lõpul, ääremaade abistamise kampaania ajal, kui piirkonna šefiks oli ENSV Plaanikomitee, ehitati asulas palju. Praegu seisavad kaks elaniketa ja lagunevat viiekorruselist maja purukspekstud akendega, kohalikud elanikud nimetavad neid “tondilossideks”. Vallavalitsuse Märjamaale asumise kohta arvavad õpetajad, et neile on see ükspuha. Laukna oli Loodna valla ääreala ja jäi äärealaks ka suures vallas, Nendel pole olnud vajadust vallavalitsusega suhelda. Käisin ka Märjamaa vallavalitsuses sotsiaalosakonna juhataja Marge Viska juures, et saada selgitust Kaare Tammaru etteheidetele. Ta ütles, et kuigi ühinemise järel pidid sotsiaalnõunikud tööle asuma valla suurematesse keskustesse, otsustati spetsialiseerumise kasuks. Praegu on sotsiaalosakonnas tööl lisaks juhatajale kolm spetsialisti, üks lastekaitse, teine eakate ja puuetega inimeste küsimuste lahendajaks ja kolmas toetuseavalduste vastuvõtjaks. Ka käisid sotsiaaltöötajad Sipas, Varbolas ja Valgus, et inimesi kohapeal vastu võtta. Inimesi aga vastuvõttudele ei tulnud ja seepärast väljasõidud lõpetati. JUHAN MÄRJAMA |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||