|
||||
Nr 26 (823) Neljapäev, 21. juuni 2007 |
||||
Arhiiv |
Eesti pensionäride toimetuleku ja rahulolu uurimiseks korraldas Eesti Pensionäride Ühenduste Liit aastavahetusel ulatusliku ankeetküsitluse. Vastas ligi 2300 pensionäri. Küsitleti peamiselt EPÜL-i liikmeid meie kohalike haruorganisatsioonide abiga. Et vastajad olid enamikus meie aktiivsed liikmed, võime tulemust pidada mitte üldiseks ülevaateks pensionäridest Eestis, vaid aktiivset elu elava pensionäri eluolu peegelduseks. Ankeedile vastamine oli anonüümne, vastanute protsent oli haruldaselt hea ja korraldajad tegid oma töö ülimalt hästi. Anketeerimist toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ja Hansapank. Ankeet sisaldas küsimusi järgmiste gruppidena: I. Üldandmed, vanus, haridus, elukoht, töötamine, osavõtt kultuurielust, diskrimineerimine jm. II. Pensioni suurus, kulutused toidule, ravimeile, majandusliku olukorra ja riigi pensionipoliitika hinnang. III. Küsimused kontaktide ja Hansapanga tegevuse kohta. Põhiküsimusi oli 23, valikuid 80, vastata tuli 30 küsimusele. Vastused sisestati arvutisse (rohkem kui 60 000 vastust) ja töödeldi TTÜ Informaatika Instituudi eriprogrammi kohaselt. Suur oli siin TTÜ teaduri Tarmo Veskioja entusiastlik abi, nii et tulemused on läbi töötatud igati rahvusvahelistele sotsioloogilistele uurimustele kehtivate nõuete kohaselt, tabuleeritud, esitatud mitmesugused keskmised hälbed ja lubatavad kasutuspiirid. Tähtsamate andmete puhul nõudsime nende sõltuvuse esitamist olenevalt 3–4 parameetrist, näiteks: sugu, vanus, pensioni suurus ja toimetulek. Seega võib leida näiteks 65–75-aastase umbes 3000 krooni pensioni saava meespensionäri kulutused ravimeile või tema hinnangu oma toimetuleku või riigi pensionipoliitika kohta. Mõistagi olid parameetrid valitavad. Küsitlusele vastajaist olid 80,6 % naised, aktiivsemad siingi, nagu nad on pensionäridena kõikjal. Eesti vanaduspensionäridest on mehi 31,4 %. 55 % vastanuist olid vanusevahemikes 65–69 ja 70–74 aastat. Kõik sellised andmed on esitatud graafikuina, nagu ka jaotus hariduse järgi, pensionäride üksindustunde esinemine, infoallikad, harrastused. Järgnevalt mõned ehk üldist huvi pakkuvad kokkuvõtlikud tulemusandmed. Üsnagi üllatav oli, et meie maa soola, s.t aktiivse pensionäri keskmine pension (detsember-jaanuar 2006/07) oli vaid 2530 krooni, aga ikkagi hindas oma majanduslikku olukorda rahuldavaks tervelt 63 % eakatest. Rahul ei oldud (ligi 50 %) aga riigi üldise eakate poliitikaga, eriti ilmnes see 65–70-aastaste meeste puhul. Väga suure üldistusena võib tulemuste alusel esitada ka meie aktiivse pensionäri koondportree. Kahtlemata täpselt sellist “keskmist” ei eksisteeri ja seetõttu on see võetav ekstrapoleerimisena (üldistamisena) või koguni huumorina. Niisiis: haritud (keskharidus 56 %, kõrgharidus 23 %) 71-aastane daam, kes ei tunne üksindust, sest elab koos abikaasa või sugulastega (55 %), ei tunne erilist vanuselist diskrimineerimist, kasutab paljusid infoallikaid, käib teatris (69 %), viljeleb harrastusi (laul, tants, aiandus), ei tööta (78 %) ega saa lisasissetulekut. Kulutused ravimeile 250 kuni 500 krooni kuus, kultuuriüritustele kulub umbes 200 krooni, majanduslikult saab hakkama, tal on oma korter või maja(83 %!). Kindlasti on kahjuks nende kenade keskmiste varjus 43 % üksildasi, hulk märksa suuremate ravikulutustega ja lausa toimetulekuraskustes pensionäre. Jäägu seekord halvem osa iseseisvaks analüüsimiseks, kuid üldtulemuste arvude rida annab kätte meie pensionäride elu valupunktid ja tuginedes nendele, paraku ka keskmistele, saame üles ehitada meie uue pensionistrateegia juba sisuliste nõudmiste ja lahendustena, mitte enam üksnes üldiste fraaside või virisemisena. Päris kokkuvõte aga ongi see, et pensionärid on ikka tublid küll, mis siis, et vahel häältki tõstavad, aga Eesti elu hoiavad nad üleval, vaatamata kõigele. VALDEK MIKKAL,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||