|
||||
Nr 24 (821) Neljapäev, 7. juuni 2007 |
||||
Arhiiv |
Rahandusminister Ivari Padar Videvikule:
Kas ja kuidas suunab rahandusministeerium Eesti majanduspoliitikat? Riigi majanduspoliitika eesmärk on elanike heaolu suurendamine läbi pikaajalise, stabiilse ja võimalikult kiire majanduskasvu. Rahandusministeeriumi roll on peamiselt stabiilsuse kindlustamine maksude ja eelarvekulude sellise suunamise kaudu, mis tagab elanike heaolu suurenemise ka viie, kümne ja kahekümne aasta pärast. Majandusstabiilsuse saavutamisele aitab kaasa ka Eesti Pank, kelle roll on kehtiva rahasüsteemi (valuutakomitee süsteem, kus krooni kurss on fikseeritud euro suhtes) omapära tõttu piiratud. Samuti hoolitseb rahandusministeerium maksupoliitika kaudu atraktiivse ettevõtluskeskkonna loomise eest. Majanduspoliitika eesmärkide saavutamisel on oluline roll lisaks rahandusministeeriumile ka teistel ministeeriumidel. Lähiaastatel on peamised väljakutsed seotud Eesti majanduse stabiilse ja kiire kasvu säilitamise ning eurole üleminekuga. Need asjad aitavad kaasa Eesti elanike heaolu ühtlustumisele Euroopa Liidu teiste liikmesriikide inimeste omaga. Stabiilse majanduskasvu tagamiseks peab riik ise võimalikult vähe kulutama ja kiire majanduskasvu tingimustes säästma osa maksudena kogutud rahast raskemateks aegadeks. Säästmine on vajalik, sest valitsus peab arvestama sellega, et meie rahvastik vananeb ning ülalpeetavate arv ühe palgatöötaja kohta suureneb oluliselt. See aga toob kaasa täiendava koorma eelarvele pensioni- ja tervishoiukulude kasvu tõttu. Valitsus kavandab lähitulevikus aktsiisitõuse, mis lumepalliefektina tekitavad hinnatõusu. Analüütikud hoiatavad rohkem kui 10 %-lise inflatsiooni eest. Eestis elab praegu rohkem kui kümnendik perekondadest absoluutses vaesuses. Kuidas tagada toimetulek ja püsimajäämine, kui hinnad veelgi kerkivad? Valitsus otsustas tõsta perioodil 2009–2010 toimuma pidanud aktsiisitõusud 2008. aastasse. Selle sammu taga on mitu kaalutlust. Esiteks tuleb mõelda Eesti rahva ja keskkonna tervise peale — alkoholi ja tubaka tarbimine kasvab jõudsalt eriti noorte seas, samuti kasvab autode hulk Eesti teedel. Et piirata nii inimeste tervist rikkuvate harjumuste levikut kui ka meie elukeskkonna saastamist, otsustasime tõsta alkoholi, tubaka ja kütuste aktsiise. Teiseks põhjuseks on ühisraha euro võimalikult kiirele kasutuselevõtule kaasaaitamine. See tähendab, et aktsiisitõusudega kaasnev hinnatõus tuuakse võimalikult varajaseks ja edaspidi, kui euro kasutuselevõtuks vajalike tingimuste täitmise tõenäosus on suurem, pole aktsiiside tõstmisel hindadele enam märgatavat mõju. Kolmandaks tuleb arvesse võtta, et kütuste ja tubaka aktsiise tulnuks Eestis tõsta nagunii — sellega nõustusime juba Euroopa Liitu astudes. Aktsiisitõusude toimudes võib hinnatõus ulatuda järgmisel aastal 6 protsendini ning seejärel aeglustub märgatavalt aktsiiside mõju vähenemise tõttu. Seega tõusevad hinnad vaid järgmisel ning mõnevõrra ka 2009. aastal tavapärasest enam ning 10-protsendilise inflatsiooni kartus ei ole põhjendatud. Vaesemaid peresid mõjutavad kavandatud aktsiisitõusud mõnevõrra rohkem, seda eelkõige alkoholi ja tubaka osas. Mootorikütuste aktsiiside tõstmine peaks rohkem mõjutama keskklassi ja jõukamaid majapidamisi. Aktsiisi kehtestamine elektrile ja maagaasile ei too kaasa märgatavat hinnatõusu. Samuti ei tohi unustada seda, et Riigikogu on juba langetanud otsuse pensione oluliselt tõsta ja töötavate ning lastega inimeste jaoks on täiendavad tulumaksuvabastused, mis kompenseerivad täielikult aktsiisitõusudest tingitud hinnatõusu. Keskmine pension (3771 kr) on arvutatud 44 tööaastast lähtudes. Tegelik keskmine on ligi 1000 krooni madalam. Kavandatud pensionitõus ei kata ikkagi veel hinnatõusu. Milliseid võimalusi näeb rahandusminister pensionäride toimetuleku parandamiseks? Keskmine vanaduspension oli 2007. aasta jaanuari seisuga 3129 krooni. Tänavu tõusevad pensionid kokku üle 20 protsendi — aprillis tõusis keskmine pension 3521 kroonini, 1. juulist lisandub sellele erakorralisena veel 250 krooni. Seega on juulikuust keskmine vanaduspension 3771 krooni. Võrreldes keskmise palga saajaga on pensionäride sissetulekud viimastel aastatel suurenenud veidi kiiremas tempos. Peale juba elluviidu on valitsusleppes lubadus pensionid nelja aastaga kahekordistada — see parandab veelgi pensionäride majanduslikku positsiooni palgatöötajate suhtes. Viimasel ajal on tööpuudus Eestis langenud väga madalale ja ka paljud vanemaealised inimesed on otsustanud tööle naasta. Võimalused tööd leida on märksa suuremad kui mõni aeg tagasi ja ka palgad kasvavad võrdlemisi kiiresti. Seega on üheks viisiks toimetulekut parandada kas või osalise tööajaga töötamine. Kas saate nõustuda peaminister Andrus Ansipi väitega, nagu väheneks Eestis varanduslik kihistumine juba mitmendat aastat? Üldine ühiskonna kihistumise näitaja on statistikaametis arvutatav Gini indeks. See on viimasel kümnel aastal püsinud küllaltki stabiilsena. Aastatel 1998–1999 oli raskustes inimesi majanduslanguse tõttu praegusest mõnevõrra rohkem. Veel võib võrrelda seda, kuidas on erinevad elanikkonna grupid sissetuleku ja tarbimise osas omavahel lähenenud või eemaldunud. Sellise võrdluse põhjal võib öelda, et tulude osas on peaaegu kõik sissetulekurühmad viimastel aastatel tõesti keskmisele lähenenud, ehk siis tulude järgi on kihistumine Eestis vähenenud. Peale ministriameti olete ka SDE esimees. Kuidas suudate need kaks kohustust ühendada? Pean tunnistama, et ministriamet võtab minult tõesti suurema osa ajast, kuid ka ministrina olen ikkagi sotsiaaldemokraat. Viimasel erakonna üldkogul valiti mind tagasi erakonna esimeheks, mis tähendab seda, et erakond usaldab mind ja ma tahan seda usaldust kindlasti oma tööd tehes õigustada. Poliitikas on kord juba nii, et alati peab mitut koormat vedama, ja see ei ole kõige lihtsam ülesanne. Et mind toetavad tublid meeskonnad nii rahandusministeeriumis kui ka erakonnas, usun siiski, et mul õnnestub sotsiaaldemokraatliku erakonna juhi ja rahandusministri töö hästi ja viljakalt ühendada. Mida sooviksite veel Videviku lugejatele öelda? Videviku lugejatele soovin eelkõige tugevat tervist ja elurõõmu ning seda, et nende lapsed ja lapselapsed leiaksid tänapäeva pöörase elutempo juures ikkagi aega, et tulla juttu ajama vanemate või vanavanematega. Te olete ära teinud suure töö Eesti riigi ülesehitamisel ja noorematel põlvkondadel tuleb seda meeles pidada. Kindlasti tahan rõhutada, et valitsuse liikme ja rahandusministrina seisan kõigi Eesti inimeste heaolu eest ja eriti nende inimeste eest, kes on oma elutöö juba teinud. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||