|
||||
Nr 23 (820) Neljapäev, 31. mai 2007 |
||||
Arhiiv |
Toimetaja veerg
Raha liigub meie inimeste käes aina rohkem. Esialgu veel väga odav laenuraha on kergesti kättesaadav; kiirtempos kerkivad palgad. Alles mõned päevad tagasi sai teatavaks, et tänavu esimeses kvartalis oli ettevõtete, asutuste ning organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 322 krooni ja tunnis 62,02 krooni. Mulluse aasta I kvartaliga võrreldes on keskmine brutokuupalk ning brutotunnipalk kerkinud 20,1 protsenti. Mõnevõrra on tõusnud (ja tõusevad tänavugi veel) pensionid. Kõige sellega on viimastel aastatel kaasnenud eeskätt suurest sisenõudlusest johtuv kõrge inflatsioon, mis takistab eurole pääsemist. Samaaegu süveneb Eestis varaline kihistumine, mis pärsib ühiskonna igakülgset arengut ning õhutab sotsiaalseid vastuolusid. Tartu Ülikooli sotsioloog Henn Käärik nimetab meil valitsevat majanduslikku ebavõrdsust koguni mõistusevastaseks (EPL, 28. V). Inflatsiooni pidurdamiseks on valitsuskoalitsioon võtnud vastu otsuse kergitada tulevast aastast mitme eluliselt tähtsa tarbekauba aktsiisimakse — veel enne, kui EL-i nõuded meilt seda eeldaksid. Kui tubakatoodete ja alkoholiaktsiisi vastu ei saa põhimõtteliselt vaielda, siis mootorikütuse liitrihinna tõus poolteise või kahe krooni võrra põhjustab hinnatõusuahela käivitumise. Valitsuse liikmed kinnitavad üksmeelselt, et aktsiiside tõstmisega alanevat inflatsioon 2011. aastaks sedavõrd, et eurole pääsemisega polevat enam mingeid probleeme... Avalikkusele on nõndaviisi loodud reibas ja muretu kujutlus, nagu tekitaks eeldatav majanduskasvu endises tempos (või sellele lähedane) jätkumine ning palkade edasine tõus sellise olukorra, et ühiskonnaliikmetel pole mingeid probleeme ega muresid kaupade ja teenuste eest rohkem maksmisega — raha ju on aina rohkem, miska võime kõige eest ka kõrgemat hinda maksta. Aga paljud pädevad majandusteadlased (nt Viktor Trasberg Tartu Ülikoolist) hoiatavad: inflatsiooni praegune peapõhjus on hoopiski liiga madal tulumaks. Liberaalseid põhimõtteid kõigutamatult järgiv Reformierakonna juhitav valitsuskoalitsioon vähendab aga edaspidigi tulumaksu. Näiteks ainuüksi meie pankade kasumi maksustamisest loobumisega teeb Eesti ühiskond kingi välispankadele vähemasti ühe miljardi krooni ulatuses aastas... Raha näikse Eestis ringlevat rohkem kui mõistust. Odav laenuraha laseb ettevõtetel rohkem investeerida ja eratarbijatel rohkem kulutada, mis muudab hindade kergitamise vägagi kergeks. Ostujõuline siseturg ei ajenda ettevõtteid ekspordiga pingutama. Luuakse juurde uusi odavapalgalisi töökohti kaubanduses, toitlustuses jm. Rahva isu kaupade ja teenuste järele on vaja ju rahuldada. Eriteadlased viitavad seoses aktsiiside tõstmisega veel ühele ohule: miks peaksid välismaalased tormama siia meie kaupu ostma, kui kodus saab neid odavamalt? Nõnda võib märksa väheneda meil müüdava kauba hulk, mis omakorda põhjustab tõsiseid pingeid riigieelarve täitmisel... Lõpuks peab murelikult tõdema, et kõrgemad aktsiisimaksud ootavad meid alles põhiliselt jaanuaris, kõrgemad hinnad aga saame juba lähiajal. Paraku ei paista rahandusküsimuste otsustajad valitsuskoalitsioonis mõistvat, et kui ikka tegelikult tahetakse inflatsiooni kärpida, siis tuleb piirata ettevõtete ning tarbijate kulutamisvõimet tulumaksude kaudu. Aga kas ikka tõsiselt soovitaksegi inflatsiooni ohjeldada? Pensionäride mättalt kujunevale olukorrale vaadates nendid skeptiliselt: kui senine inflatsioonitempo püsib, on Ansipi valitsusel palju hõlpsam oma valitsemisaja lõpuks inflatsiooniratsul galopeerides keskmist pensioni kahekordistada... ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||