|
||||
Nr 22 (819) Neljapäev, 24. mai 2007 |
||||
Arhiiv |
EPÜL-i esimeselt volikogult Eesti Pensionäride Ühendus ja Eesti Pensionäride Liit ühinesid 6. märtsil. Sündis vähemalt kolmekümmet kaht tuhandet aktiivset eakat liitev Eesti Pensionäride Ühenduste Liit (EPÜL), mis tegutseb erakondadevälise organisatsioonina. Ühinemiskoosolekul võeti vastu deklaratsioon, milles kinnitati Eesti Pensionäride Ühenduse ja Eesti Pensionäride Liidu põhikirjaliste otsuste jätkuvat täitmist ning lubati, et pühendatakse kogu oma jõud ja võimalused Eesti eakate inimeste turvalisuse parandamiseks. Et võtta kokku uues organisatsioonis saavutatut ning täpsustada kavandatud eesmärke, tuli 14. mail kokku EPÜL-i juhatus; 15. mail toimus volikogu koosolek. Juhatuse koosolekust võtsid osa ja esinesid ka Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja ning kaks külalist kaugemalt — Ühendkuningriigi eakaid abistava organisatsiooni Help the Aged esindajad David Clark ja Ashan Abeywardena. EPÜL on ka Euroopa Komisjoni juures oleva eakate organisatsiooni Age-Platform ametlik liige. See on omakorda loonud tihedamaid suhtlemisvõimalusi eakate Euroopa Liidu ja üleilmsete organisatsioonidega. David Clark ja Ashan Abeywardena olid külalisteks ka volikogu koosolekul. Volikogu koosolekul osales rahvastikumi- nistri nõunik Kristina Täht. Tervitussõnad lausus Sotsiaalministeeriumi eakate poliitika komisjoni esimees Helmen Kütt. Volikogu päevakorras oli kolm põhjalikku ettekannet. Neile järgnesid mõttevahetused ning EPÜL-i maakondlike haruorganisatsioonide esindajate lühiinfod kohtadel toimuvast. EPÜL-i esimees Valdek Mikkali ettekanne käsitles Eesti pensionäride toimetulekut ja rahulolu. Ettekanne põhines 2500 aktiivse eaka ankeetküsitluse andmetel. EPÜL-i aitas selle suure küsitluse tulemuste analüüsimisel Tallinna Tehnikaülikooli Informaatika Instituut. Sellest siis ka põhjalik arvutiprogramm, mis võimaldab küsitluse andmeid soovikohaselt süvitsi töödelda. Asjatundlikult olid läbi mõeldud ka kõik 30 küsimust. Nõnda annavad küsitluse tulemused nii praegu kui ka tulevikus võimaluse neid oma töös tagajärjekalt kasutada. Ankeetküsitluse tulemused on väga huvitavad ning kohati ootamatudki, sestap väärivad need pikemat tutvustamist. Seda lubas meie lehe veergudel edaspidi teha Valdek Mikkal. Samuti köitis tähelepanu EPÜL-i aseesimehe Arvo Einre ettekanne eakate diskrimineerimisest. Ka Arvo Einre esitas sellekohaseid arve äsjase ankeetküsitluse tulemuste põhjal. Nii oli 2211 inimesest ligi 14 % vastanud, et neid on diskrimineeritud meditsiiniasutustes, 13,5 % — ametiasutustes ja 8 % — kaubanduses. Ettekandja sõnade järgi pole Eestis diskrimineerimine kuigi hell küsimus. Ühe põhjendusena nimetas A. Einre seda, et Eestis oli juba 1938. aastal vastu võetud põhiseaduses märgitud diskrimineerimise välistamist. Samuti on selle poolest eeskujulik 1991. aastal vastu võetud põhiseadus (kuigi selles pole otsesõnu vanuselist diskrimineerimist nimetatud). Et tänavune aasta on kuulutatud võrdsete võimaluste aastaks, on esmatähtis seista pensioni jätkuva tõstmise eest. Sõna saanud Help the Agedi esindaja David Clark märkis sellega seoses, et ka Poolas oli üle 70 % küsitletud eakatest vastanud, et nad pole kogenud diskrimineerimist. Kuid järelküsimusele, kas sind on teisiti koheldud kui nooremaid, vastas seal rohkem kui 60 % eaka- test jaatavalt. Nii et vahel sõltub vastus ka küsimuse üldarusaadavusest. Rahvastikuministri nõunik Kristina Täht tahtis teada, kuidas meditsiiniasutustes eakaid diskrimineeritakse, ja vastuse ta ka sai. Veel arutleti selle üle, kas eripensionide määramine on sisuliselt diskrimineerimine ja kas see on õige, kui pensionär töötab terve aasta (madala palga eest), kuid saab pensionitõusuks aastakoefitsiendina kirja vaid pool või koguni vähem aastat. Kolmanda põhjaliku ettekande tegi EPÜL-i aseesimees Aare Kitsing. Tema käsitles pensionipoliitikat, tõestades veenvalt, et juba tavakohaselt on Eestis pensioni tõstetud valimiseelsete lubaduste täitmiseks, valitsuse vahetudes. Jätkusuutliku pensionipoliitika ajamist ei kinnitanud ka A. Kitsingu esitatud keskmise vanaduspensioni analüüs (alates 1994. a). Kui võrrelda EPÜL-i ankeetküsitlusest osa võtnute keskmist vanaduspensioni suhtelise ja ka absoluutse vaesuse piiriga, siis jääb vaid üle imestada, kuidas eakad üldse on oma eluga toime tulnud. Aga nagu juba nenditud, loeme ankeetküsitlusel selgunud täpseid arve ning neist tulenevaid järeldusi lähiajal Videvikust Valdek Mikkali artiklist. EPÜL peab väga vajalikuks deklaratsiooniski esitatud uue pensionistrateegia koostamist, arvestades, et Eesti loodetavasti ühineb Euroopa sotsiaalharta eakate kindlustatust käsitlevate artiklitega 23 ja 30. Ka on EPÜL jätkuvalt II pensionisamba sotsiaalmaksu arvelt rahastamise vastu, pensionikasvu sotsiaalmaksu laekumise kasvuga võrdsustamise ning aastakoefit- siendi ja baasosa muutmise poolt. Mõistagi on mõttekas riigi sotsiaalpoliitika kujundamisele kaasata EPÜL ja teisi eakate organisatsioone. Oma eesmärkide saavutamiseks peab EPÜL tähtsaks just aktiivse koostöö arendamist riigiasutuste ja teiste organisatsioonidega, samuti välissidemete laiendamist. Tulemuslikuks hinnati koostöö Hansapangaga, kes andis EPÜL-ile hulga arvuteid ning aitab eakate arvutiõpetajate koolitamisel. Ees seisab sidevõrgu (linki) loomine. Mitmed volinikud, näiteks Heino Ilves Jõgevamaalt, Olga Lea Valgast, Luule Saar Hiiumaalt, Hillar Saar Viljandi maakonnast, Helga Nurmekann Saaremaalt jt rääkisid pikemalt oma organisatsiooni tegevusest. Ühiselt valiti välja EPÜL-i uus ilus logo. Aktiivselt kavatsetakse osaleda sügisel Sotsiaalministeeriumi eakate komisjoni korraldataval pensionide ja pensionäride olukorda käsitleval seminaril. ASSE SOOMETS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||