|
||||
Nr 20 (817) Neljapäev, 10. mai 2007 |
||||
Arhiiv |
Omal ajal rohkem kui kakskümmend aastat (1969–1989) vabariikliku ajalehe Rahva Hääl toimetuses töötades sai kogetud nii mõndagi. Sai kohtutud tuhandete värvikate inimestega, neist väga paljud on mõistagi “suure vennasrahva” hulka kuulunud. Mulle endale paistab, et enam pole mägede taga seegi aeg, mil oma veel päris talitlusvõimelisse mällu talletunut memuaarivihikutesse lükkima hakkan. Ning kindlasti tuleb mu meenutustes juttu ka kohtumistest venelastega. Üks nendest, kellest kindlasti juttu teen, on nüüdne pensionär Gennadi Narõskin, Novgorodskaja Pravda kauaaegne kultuuriosakonna juhataja. Tutvusin temaga 70-ndate aastate algul, kui Aeroflot avas uue lennuliini oblastikeskusesse Novgorodi ja mina sattusin olema üks siinsetest ajakirjanikest, kes sai ülesande tutvustada seda väga rikka ajalooga Vene linna Rahva Hääle veergudel nii sõnas kui ka pildis. Oblastilehe toimetusest tuli mulle Novgorodi esmavaatel lausa pahviks tegevalt põnevat aja- ja kultuurilugu tutvustama Gennadi Narõskin, Leningradi ülikooli ajaloolasediplomiga pesuehtne vene intelligent. Tema selgitused-kommentaarid olid lakoonilised, aga samas väga pädevad ja äratasid kuulajas tugevat huvi selle iidse linna ajaloo vastu. Gennadi oli süvenenud üksnes oma töösse. Ta on suur idealist, kes järgib elus vaid vaimseid väärtusi. Argielu oma probleemide ja mammonajahiga (nagu paljudele venelastele juba noil aastail omane) jäi temast väga kaugele. Novgorodi ja sealse piirkonna ajaloost oli ta juba selleks ajaks kirjutanud mitu tuumakat raamatut; ajaloolasena kirjeldas ta üksikasjalikult, kuidas Kiievi piirkonnast aina põhja suunas levinud slaavlased kohalikke hõime (Novgorodi aladel teatavasti soomeugrilasi) endale allutasid ning pikkamööda endasse sulandasid. Novgorodi nimigi näitab, et see oli novõi gorod (uus linn) tšuudidelt vallutatud aladel. Praegu peetakse tõenäoliseks sedagi, et kuulsal Novgorodi veetšel (suur rahvakoosolek, nagu meil omaaegsed Raikküla kärajad) võis peale tolleaegse vene keele esialgu puhuti kõlada ka soomeugrilaste keel. See oli enne seda, kui Kiievi vürstid Novgorodi tule, nälja ja mõõgaga endale allutasid ning demokraatliku veetše tegevuse lõpetasid. ... Hiljem käis Gennadi Narõskin mul mõned korrad külas ka Tallinnas, huvitudes ikka üksnes ajaloost, kultuurist, religioonist, mitte hilpude soetamisest oma abikaasale (venestunud eestlannale) või leludest pojale Alekseile. Gennadi Narõskin pärineb väärikast ja kuulsast suguvõsast — olid ju Narõskinid teadupärast üks neid bojaarihõimusid, kelle veri voolas edasi ka hilisemas Romanovite tsaaridünastias... * * * On loota, et Gennadi Narõskini masti vene mehed, kui nad ennast ükskord kokku võtavad, päästavad püha Venemaa putinliku ebademokraatliku, lausa mongoliidse ikke alt. Miks meenutan tänapäeval Venemaad kunagi valitsenud mongoleid? Aga sellepärast, et alles siis, kui Moskva vürstiriigis hakati rakendama mongolite sõjaväelist korraldust (jedinonatšalije ehk maakeeli ainujuhtimine) ning muidki haldamismeetmeid, hakkas Moskva vürstiriik kiiresti laienema ning omandas paarisaja aastaga impeeriumi tunnused. Asiaatlik mongoliidne ainujuhtimisstiil on aga olnud omane nii Stali- nile kui ka praegu Vladimir Putinile, kelle soontes voolavat ema poolt ka soomeugri (vepslaste) verd... ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||