|
||||
Nr 19 (816) Neljapäev, 3. mai 2007 |
||||
Arhiiv |
Sellise rõõmsa tähelepaneku tegin, kui SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimehe, riigikogulase Mark Soosaare kutsel sain osa 20. ja 21. aprillil Kihnus toimunust. See oli parim näide, kuidas rahvasaadik suhtleb oma valijatega ja kui tõsiselt suhtub Kihnu praegusesse positsioonisse — Kihnu on ju UNESCO nimistus. Uskusin, et Kuressaarde naasnuna saan Videvikule kirjutada sisuka artikli, kuid saatus tahtis teisiti. See, mis minuga 23. aprilli õhtul 22.15 ajal veerand tunni vältel juhtus, oli nagu eellugu sellele, mida slaavi noored tegid äsja Tal- linnas. Jõhkralt tõugati mind pikali, võeti käekott, milles olid ka materjalid Kihnu koolimajas toimunud ümarlaual räägitust. Röövijatele kehv saak, kuid minule suur vaimne ja emotsionaalne kaotus. Eriti kahju on kahest Kihnu Lehest (ilmunud juba 88 numbrit). Seal oli palju huvitavat ja kasulikku lugemist. Tõsiselt kannatada saanud parem käsi lubab juba kirjapulka (28. aprillil) peos hoida. Traumapunktis andsid kolm meesarsti oskuslikku esmaabi üldnarkoosi all. Olen neile väga tänulik. Kinnitust sai tõde suurrahva kohta: ühekaupa on nad toredad ja südamlikud inimesed, aga hulgakesi... Ilmselt pole ka Kuressaare enam turvaline linnake. Küllalt hädaldamisest. Miks seekord Kihnu sõideti? Kihnu uues koolimajas, kus sel nädalavahetusel tähistatakse 35. aastapäeva, oli ümarlaud, kus tehti kokkuvõtted aastasest tegutsemisest (eelmine ümarlaud oli 19.05.2006). Rõõmustavat oli palju: põhikooli õpilaste hulgas kihnu kiele kasutamine paranenud, oma kindla koha on saanud igareedesed Kihnu uudised kell 7.55 ja 17.05 Vikerraadios. Et kõik saated on salvestatud, siis saab sealt tänuväärset materjali koostatavale kihnu kiele töövihikule. Koostöö on süvenenud Tallinna Ülikooli õppejõu Jüri Viikbergiga, kes oli ise ka kohal ja lahkus vaimustunult Kihnus nähtust ja kuuldust. Kihnu eksvallavanem, ettevõtja Lääne Juku (nii kõnetatakse teda kodusaarel) muretses, et kihnlane mõtleb juba kirjakeeles ja seetõttu olevad kadunud õige intonatsioon. Tänavu kevadel lõpetab Kihnu kooli Janno Kuldkepp, kes Pärnus edasi õppides läheb abiks kolmele tütarlapsele Kihnu raadiosaadete tegemisel. Sellele noormehele paneb kodusaar suuri lootusi ja mitte alusetult. Kohal oli Theodor Saare poeg Ilmar, kes tegi tagasivaate ajalukku Saare pere ning Kaerametsa talu kujunemisest ja oma isa elust aastani 1919, kui lõppes muretu lapsepõlv, sest 37-aastane vanaisa Jaan suri. Sellest õppeaastast on kooli direktor Lea (põline kihnlane), kes täiendas, et 14. märtsi keelepäeva tähistavad nad koolis väga sisukalt ning pidulikult, sidudes selle kihnu kiele parima tundja Theodor Saare mälestusega, kelle sünniaastapäev on 20. märtsil. Kihnu saare aukodanik kirjanik Harri Jõgisalu oli kaasa võtnud teise, äsjailmunud raamatu Kihnust pealkirjaga “Meri põlemite paljas vesi”, mille ta kinkis oma parimatele sõpradele ning abistajatele. Kaunis ja sisukas teos. Mäletame, et tema esimene raamat Kihnust oli “Maaleib”. Mandrilt küllasõitnutele tegi Mark Soosaar paaritunnise automatka mööda Kihnu saart. Oli kerkinud uusi suvekodusid, suur veisekari nosis tuletorni lähedal rannakarjamaal, oli avatud uusi kauplusi põhimõttel “igal külal oma”. Külastamata ei jäänud ka tuntumate kihnlaste kalmud. Kõik mäletame, kuidas ilmataat tembutas 19.–21. aprillil. Kuid kõik plaanitu toimus ja veendusime, et ka tänapäeval kehtib tõdemus: laevad on rauast ja ega neid juhtivad meremehed pole viletsamast materjalist. Mereromantika missugune! Just praegu on Mark Soosaar jälle Kihnus, sest SA Kihnu Kultuuriruumi nõukogu peab rahvamajas seminari (teema: Kihnu pulmad). Kohal on ka Ingrid Rüütel. Vaadatakse varem tehtud filme Kihnu pulmadest. Mäletan, et ühe neist tegi Tartu Ülikooli fotolaboratoorium prof E. Laugaste juhendamisel 1954. aasta suvel. Mul oli filmis täita pruudi õe osa. Praegu on käsil uus film. Filmitud on kosjaskäik ja veimevaka tegemine noorikumajas. 8. ja 9. juunil on pulmapidu, mis algab Sääre külas pruudi kodus, järgneb laulatus kirikus. Pulmad lõpevad peigmehe kodus Lemsi külas. Regilaulul on suur osa kombestikus, sestap teevad mõlema küla laulunaised hoolega proove. Kindlasti tuleb väärt film, kui oma tegemistesse usud ja oled neist vaimustunud. Usun, et ma ei kiida Kihnus nähtut ja kuuldut asjatult. Sõitkem Kihnu ja veendugem selles! ELLEN ÕNNIS |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||