|
||||
Nr 19 (816) Neljapäev, 3. mai 2007 |
||||
Arhiiv |
Üllar Vahtramäe, Järva maavanem:
Juba kakskümmend aastat on Järvamaa eakad igal suvel kokku tulnud, et üheskoos laulda, tantsida ja muidugi omavahel suhelda — peetakse Järvamaa eakate kokkutulekut. Sellele traditsioonile pandi alus 1987. aastal ja see on tänu Järvamaa Pensionäride Koondise aktiivsusele ja kohalike omavalitsuste toetusele kestnud seniajani. Olen nendel kokkutulekutel ikka ja jälle märganud, kui suur väärtus maakonnale on aktiivsed ja tegusad eakad inimesed. Selleks et inimeste elurõõm ja tegutsemistahe säiliksid kauem ja vanadusega paratamatult kaasnevad mured ning probleemid saaksid leevendust, on vajalik hästi toimiv, eakate ja teiste sihtgruppide vajadusi arvestav ning pidevalt arenev sotsiaalhoolekandevõrgustik. Nõnda olemegi alustanud Järvamaa integreeritud hoolekandesüsteemi arengukava koostamist aastateks 2007–2013, mille eelisvaldkonnad on eakate hoolekanne ning laste- ja peretöö. Maakonna praegune sotsiaalhoolekandesüsteem on välja kujunenud koos kohalike omavalitsuste arenguga. Järvamaa kaheteistkümnes omavalitsuses töötab kokku 24 sotsiaaltöötajat. Üheksas omavalitsuses on üks, ühes omavalitsuses (Koeru vallas) kaks, Türi vallas kaheksa ning Paide linnas viis sotsiaaltöötajat. Sotsiaaltöötajate peamisteks ülesanneteks on sotsiaalnõustamine, toimetulekuks vajalike sotsiaalteenuste korraldamine, eakate ja puuetega inimeste, laste ja probleemsete perede toimetuleku tagamine, eestkoste organiseerimine nii lastele kui täiskasvanutele, toimetuleku ja teiste riiklike toetuste määramise ja maksmise korraldamine, sotsiaalregistri pidamine ning aruandlus. Niisiis on ülesandeid palju. Suuremates omavalitsustes, kus sotsiaalhoolekande peal on rohkem kui üks sotsiaaltöötaja, on tööülesanded omavahel jaotatud nii, et igaühel on oma kindel lõik. Väiksemates omavalitsustes, kus on ainult üks sotsiaaltöötaja, on muidugi raskem, sest ta peab täitma kõiki eespool nimetatud ülesandeid. Samas otsustab iga omavalitsus ise, kui palju ja milliseid spetsialiste ta vajab. Maakonna sotsiaaltöötajate arvates peaks olema üks sotsiaaltöötaja 1000 elaniku kohta. Järvamaal on kolm üldhooldekodu teenust pakkuvat asutust. Neist kõige suurem on SA Koeru Hooldekeskus. Hooldekeskuses on 85 kohta psüühiliste erivajadustega inimestele ja 114 üldhooldekodukohta. SA Koeru Hooldekeskus pakub ööpäevaringset üldhooldus- ja erihooldusteenust, toetatud elamise, ajutise hooldamise ning hooldusravi teenust. Aravete Tervise- ja Hooldekeskus asub Ambla valla territooriumil ning on valla munitsipaalasutus. Selles on 18 üldhooldekodukohta. Samuti on munitsipaalasutus Albu vallas asuv Ahula Sotsiaalne Varjupaik, kus on 10 üldhooldekodukohta. 2003. aasta lõpuni töötas maakonnas vaid üks hooldushaigla, AS Järvamaa Haigla. Alates 2004. aastast pakub hooldushaiglateenust ka SA Koeru Hooldekeskus. AS Järvamaa Haiglal on Tervishoiuameti poolt väljastatud tegevusluba 20 ning SA Koeru Hooldekeskusel 30 voodikohale. “Järvamaa hooldusvõrgu arengukava 2005–2015” alusel on hooldushaigla üks teeninduspiirkond 2000 vanemat kui 65-aastast elanikku. AS Järvamaa Haiglale ehitatakse kinnitatud arengukava kohaselt uus hoone, millesse on ühtlasi planeeritud 36-kohaline hooldusraviosakond. SA Koeru Hooldekeskuses on 2003. aastal renoveeritud 30-kohaline hooldusraviosakond. Need kaks keskust rahuldavad maakonna hooldusravikohtade vajaduse ning uusi juurde asutada pole majanduslikult otstarbekas ega vajalikki. Et hooldusraviteenus rahastatakse haigekassa kaudu lepingute alusel, siis loodame väga, et see aasta-aastalt suureneb. Kuigi maakonna integreeritud hoolekandesüsteemi arengukava koostamine aastateks 2007–2013 on veel pooleli, usun, et meil on suurepärased eeldused kujuneda Eestis eakate hooldusteenuste arendamisel teerajajaks ning arendada Järvamaad hõlmav eakate terviklik integreeritud hooldussüsteem põhijoontes välja 2008-ndaks aastaks. Arendustegevuse peamisteks märksõnadeks on seejuures elukohajärgsus ja ühetaoline ning kvaliteetne teenus. Elukohajärgsuse tagamiseks rajatakse või renoveeritakse omavalitsustes eakate, psüühiliste erivajadustega inimeste ning teistesse riskirühmadesse kuuluvate inimeste vajadustele ning tervislikule seisundile kohandatud sotsiaalkeskused (pansion, päevakeskused, sotsiaalkorterid, ööpäevaringne hooldamine). Kõigile eakaile ühetaolise ja kvaliteetse teenuse kindlustamiseks hakkavad nendes sotsiaalkeskustes tegutsema ja eakatele ning psüühiliste erivajadustega inimeste seisundile ning vajadustele vastavaid sotsiaal- ning tervishoiuteenuseid (v.a aktiivravi ja perearstiabi) osutama SA Koeru Hooldekeskus ja AS Järvamaa Haigla. Muidugi eeldab see maakonna omavalitsuste väga head koostööd. Aga ei alustata ju tühjalt kohalt. Põhijoontes on sotsiaalvaldkonna materiaalse baasi arendamine kokku lepitud Järvamaa arenguleppes aastateks 2007–2013, millele on alla kirjutanud 61 osapoolt, sealhulgas maavalitsus ja kõik omavalitsused. Omavalitsused on juba kaalunud hoolekandeasutuste ehitamiseks ja renoveerimiseks raha taotlemist EL-i struktuurifondidest ühisprojekti kaudu. Laste- ja peretöö arendamise peaeesmärk on ühetaolise ja võrdselt kättesaadava esmatasandi nõustamisteenuse tagamine kõigis Järvamaa omavalitsustes elavatele lastele ja peredele. Eesmärgi saavutamine on reaalne juhul, kui kujundada üks kogu maakonda teenindav keskasutus, millel oleksid üksused erinevates omavalitsustes ning laste- ja/või haridusasutustes. Kujundatav asutus või organisatsioon ühendaks kõik Järvamaa noorsoo- ning laste- ja peretöö spetsialistid (koolide psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid ning omavalitsustes erinevate ametinimetuste all laste-, pere- ja noorsootööd tegevad spetsialistid), võtaks üle nende funktsioonid ja hakkaks piirkondlikul alusel (analoogselt perearstide süsteemiga) osutama lastele ja peredele sotsiaalteenuseid. Sealhulgas näiteks nõustamist lapse arengu ja lapse ning pere igapäevaelu korraldamise küsimustes; sotsiaalselt ebastabiilse käitumisega laste ja perede nõustamist ning jälgimist; toimetulekuprobleemidega peredele vajalike teenuste ja toetuste tagamist; laste koolikohustuse täitmise toetamist; erivajadustega lastele vajalike teenuste ja tugisüsteemide korraldamist jms. Senistes aruteludes on jäänud kõlama mõte, et selleks ühendavaks asutuseks võiks saada praegune Kesk-Eesti Noortekeskus. Maakonna tulevase sotsiaalhoolekandesüsteemi rakendudes peaksid kõik meie elanikud tundma ennast turvaliselt ja hästi. Turvalisust ja heaolu soovin ka kõigile Videviku lugejatele. |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||