|
||||
Nr 19 (816) Neljapäev, 3. mai 2007 |
||||
Arhiiv |
President Toomas Hendrik Ilves käis Moskvas Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini matustel. Matustel osalesid teiste seas USA endised presidendid Bill Clinton ja George Bush seenior, Saksamaa president Horst Köhler, Soome endine president Mauno Koivisto ja mitmed teised Jeltsini valitsemisajal temaga kokku puutunud poliitikud. Jeltsinist on mälestusi paljudel, sest oli ta ju ka Eestiga väga tihedalt seotud. Jeltsinist räägitakse kui mehest, kes süvendas Venemaal sõnavabadust ja turumajandust ning asus Eesti vabadustaotluse toetajaks, kui tagurlikud jõud omaaegses Nõukogude Liidus püüdsid ajaloo kulgu tagasi pöörata. Mihhail Gorbatšovi tõus oli avanud Jeltsinile järjest uusi uksi ja seal, kus Gorbatšov peatuma jäi ning tagurlastega kokkuleppeid sõlmis, läks tema julgelt edasi. Moskva rahvasaadikute kongressil 1989. aastal toetas Jeltsin Molotovi-Ribbentropi pakti õigustühiseks kuulutamist. 1991. aasta jaanuaris, kui Vilniuses ja Riias märatsesid Nõukogude eriüksuslased, saabus Jeltsin Tallinna ja suure tõenäosusega jäi veresaun Tallinnas just seetõttu korraldamata, et ta tunnustas Eesti ja teiste Balti riikide suveräänsust ning sõlmis siin vastavad lepingud. See julgustükk võinuks maksta Jeltsinile elu. Mõned informeeritud inimesed väidavad, et tagurlastel olnud plaanis Jeltsini lennuk tagasiteel Moskvasse alla tulistada. Tallin- nas otsustati, et Jeltsin ei sõida tagasi lennukiga, vaid esmalt autoga Leningradi ja alles sealt lennukiga edasi. Sisuliselt avas Jeltsin Balti riikidega lepinguid sõlmides tee meie taasiseseisvumisele ning Nõukogude Liidu lagunemisele. Kui 1991. aasta augustis üritasid tagurlased Nõukogude Liidu lagunemist pidurdada, oli Jeltsin mees omal kohal, tõkestades armee sekkumise ja keelustades kompartei. Et ta oli huvitatud Venemaa iseseisvusest, asus ta võitlusse Nõukogude Liidu keskvõimu vastu ja toetas ka Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlust. Siiski ei läinud näiteks Eesti–Vene lepingu sõlmimine lihtsalt, piiri ei suudetud määrata ja piirileping on seniajani sõlmimata. Tšetšeeniat ta siiski vabaks ei lasknud, vaid alustas seal 1994. aastal sõda, mis käib vahelduva eduga senini. Väga tähtis sündmus oli juulilepingute sõlmimine 1994. aastal. Mõned väidavad, et tänu juulilepingutele elame praegu Eestis, kus pole Vene vägesid, teised ütlevad, et nende lepingutega algas Eesti Vabariigi kinnistamine Nõukogude Eesti piiridesse ja Tartu rahu unustusse surumine. Võimu üleandmine Putinile 1999. aasta lõpul tuli teatud üllatusena. On teada, et Jeltsin suhtus viimasel ajal mitmetesse Putini tegudesse negatiivselt. Näiteks olevat teda kurvastanud demokraatiast taandumine, ajakirjandusvabaduse piiramine, vana Nõukogude Liidu hümni uuesti kasutuselevõtmine jne. Putin on öelnud, et Nõukogude Liidu lagunemine olnud 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Boriss Jeltsin oli tüüpiline vene inimene, keda iseloomustab südamlikkus, külalislahkus, lai joon, vabadusearmastus, teisalt aga jahedus, hoolimatus, halastamatus ja šovinism. Kindel on siiski see, et Jeltsini tegutsemisajal said endise Nõukogude Liidu mõjusfääris elanud inimesed juurde palju vabadusi ja võimalusi. Praegu aga vaatame murega Venemaa poole, sest keeldusid tundub juurde tulevat, totalitaarne režiim võib taas ellu ärgata. Inimesed, kes on kasvanud manipuleerimisobjektina, on varmad manipuleerima teistega. Loosungit “Juriidiliselt on kõik korrektne” järgides võib tekkida autoritaarne, tige, vägivaldne rahvas, kes on hoolimatu teistegi rahvaste ja nende väärtuste suhtes. Demokraatia esimesi eeldusi on inimeste osalemine neid puudutavate otsuste tegemises. Õnne- ja vabadustunnet tähistab üldine rahu — suhted lähedastega nii perekonnas, tööl kui ka riikide vahel on korras. Seepärast soovime rahu ja vabadust nii enestele kui ka teistele, sealhulgas rahvale, kelle esimene president möödunud nädalal igavese rahu teedele jõudis. PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||