avalehekülg

Nr 17 (814)
Neljapäev, 19. aprill 2007
   




Arhiiv


Ealine võrdõigusetus Sõle tänavas



Meievanustel on ikka aeg-ajalt asja apteeki. Suhteliselt kal­lite ravimite puhul on pisimgi hinnasoodustus teretulnud, Hansa­panga seeniorkaardiga kaasnev 5-protsendiline hinnaalandus muidu-­
gi ka.
See Hansapanga soodustus ei kehti küll kõigis Eesti apteegi­kettides, aga kehtib, nagu rohupoe välisreklaamiltki näha, ka Tallin-­
nas Sõle tn 51 (sealse Selveri juu­res) Kristiine haruapteegis. Seesinane apteegiharuke on osake aadressil Pärnu mnt 139C registris olevast Terve Pere Apteek OÜ-st.
Miks ma nendest ravimikau­banduse kettidest ja nende all-lülidest nõnda pikalt heietan? Aga sellepärast, et lausa laeni kruvitud monopoolsete ravimihindade puhul ootan mina kui klient, ajakirjanik (kuigi vana, homsest juba 67-aas­tane) ja EV kodanik ka lait­ma­tu­taolist teenindamist.
Läinud reedel astusin Tallinnas Sõle tänava Selveris kui ühes oma mitte otseselt lemmikkaubakirikus, vaid suhteliselt harva külastatavas ostutemplis sisse ka samas asuvasse apteeki, mis osutuski eespool puu­dutatud Kristiine haruapteegiks.
Olles esitanud keskmisest pi­sut pikemat kasvu, aga see-eest mõnesugust õeluseläiget sil­mis eaka kliendi ees mitte eriti varjata suvatsenud proviisorinnale oma ostusoovi (Mezym Forte 1000), ulatasin samas talle ravimi eest tasumiseks oma seenior­pangakaardi.
Proviisorinna Heli Pilar (see näiliselt kargelt ja helisevalt kõlav naisenimi on trükitud tšekile, mille sain apteegist pärast kõike seda,
mis minuga seal oli juhtunud) väl­ga­tas moekate prillide tagant ja kõr­gete peentriipjate kulmukaarte alt mulle oma õelavõitu valvenaeratuse ning päris justkui hoolitsevalt, aga tegelikult vana meest peenelt mõnitades:
“Kas te oma pangakoodi ikka teate?”
“Miks ma siis ei tea? Ma tean peale selle veel oma nimegi...”
“Ärge siis nüüd kohe solvuge... Alles oli siin üks, kes ei teadnud oma koodi ega...”
“Ärge kahtlustage iga klienti juba ette, n-ö igaks juhuks. Sedaviisi võiks ju minu siiailmumise peale ka kohemaid politsei või turvamehe välja kutsuda, sest teil ei saa ju olla täielikku kindlust, et ma ap­teegikassat röövima ei tulnud,” ütlesin mina vastuväiteks.
“Ärgend solvuge, ärge ilma-­
aegu solvuge. Sisestage siis oma PIN-kood, mis muud. Aga tegeli­kult te ei tea, kui paljud siiski ei teagi oma koodi...”
Kas oli põhjus selles, et pro­viisorinna Heli oma looritatud mõ­nitustega pidevalt häirides mind koodi aparaati sisestamisel nimme eksitas, või hoopis selles, et ta seejärel tõmbas mu panga­kaardi ülikiire siuhti-liigu­tusega teisest aparaadist läbi, aga mu pangakaart ei toiminudki pro­vii­sor Heli Pilari käsitsetavas kassa-­
­aparaadis. Ka ei pakkunud ta mulle seejärel võimalust koodi uuesti valida, vaid jäi mind ilmse üleoleku- või koguni võitjailmega silmitsema: näete nüüd isegi, koodinumber teil ju sama hästi kui teadmata! Ja mida mina siis teile ennist ütlesin?
Olles mõnevõrra häiritud-tõr­jutud seisundis, teatasin Heli Pila­rile seejärel oma soovist tasuda ravimi eest sularahas.
“Aga sularahaga makstes te kaotate selle 5-protsendilise soo­dustuse, mis teil muidu oleks ol­nud...” nentis proviisor poolenisti parastavalt.
“Ei kaota, piisab teile selle seeniorkaardi näitamisestki, et ka sularahas makstes too soodustus ikka säiliks. Olen pensionäride ajalehe toimetaja ja seesuguste asjadega hästi kursis, mind te sellega ninapidi vedada ei saa.”
Seepeale ei lausunud Heli Pilar eriti midagi, võttis mult sularaha ja vormistas Mezym Forte hinnalt seeniorkaardi soodustusena maha
2 kr 60 senti.
... Siin kirjeldatud juhtum ei vajaks nii põhjalikku käsitlemist, kui sellest pisiseigast ei kooruks välja mõningate teenindajate (se­dapuhku siis Sõle 51 apteekri Heli Pilari) kas tahtlik või tahtmatu püüd eakat inimest alavääristada või koguni mõnitada.
Ühiskonna ja riigi tasandil kõneldakse viimastel aastatel ise­äranis valjul häälel soo­lisest võrd­õiguslikkusest ja selle tagamise vajadusest. Paistab, et on käes aeg valjemalt rääkida ka vajadusest hakata Ees­tiski kõiges järgima tsiviliseeritud maailmale ammu omast euroopa­likku tava: kohelda eakaid võrdselt noorematega. Teisisõnu: tagada ealine võrd­õiguslikkus.

ANTS TAMME

  
Reklaam:


Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Tel/faks 672 0986, tel 672 0985. videvik@videvik.ee
Aadress: 10612, Tallinn, Paldiski mnt 36a