|
||||
Nr 17 (814) Neljapäev, 19. aprill 2007 |
||||
Arhiiv |
Ei saa välistada pärilikkuse osa inimeste südamehädades, ometi langeb südame-veresoontehaiguste tekkimisel põhirõhk ebaõigele toitumisele ja eluviisile. Toitumisel on põhihäda selle tasakaalustamatus, vähene juur- ja puuviljade tarvitamine ning liialdamine rasvainete ja soolaga. Infarkti ja insulti aitaks vältida toidusedeli muutmine. Kalamaksaõli manustamise protseduuri lapsepõlvest mäletavad vanemad inimesed kindlasti. Suurem osa väikelastest ja mõned täiskasvanudki ei talunud kalaõli maitset. Seega ei saanud ühendada meeldivat kasulikuga. Rannarahvas seevastu on ikka olnud kalaga varustatud ja ka toitumisharjumused pole seal sellised nagu sisemaal — sealihale nii tugevasti ei rõhuta, süüakse palju mereande. Ometi on nn halva kolesterooli taset tõstvad liha ja muud toiduained süüdi südame-veresoontehaigustes, mille põdejate arv ei taha meil langeda. Ülikõrge on ka äkksurmade näitarv. Parim võimalus ennetada insulti, infarkti ja teisi haigusi, mis võivad letaalselt lõppeda, on tarvitada toiduks rasvast kala. Need on lõhe, forell, heeringas, makrell jt. Ka Omega-3 rasvhapete kapslid on kasulikud, kuid kõrge vererõhuga inimesed võiksid parem keskenduda kalale. On andmeid, et kapslid tõstavad vererõhku, rasvane kala aga mitte. Omega-3 ja teised rasvhapped, mis kalas sisalduvad, takistavad trombotsüütide ladestumist veresoonte seintele ja kahjuliku kolesterooli teket. Rasvhapete tarbimine vähendab seega infarktiohtu ja aitab ära hoida mõningaid südame arütmia vorme. Keedusoola vähesem kasutamine on samuti tähtis, sest sool tõstab vererõhku. Sool kiirendab ka lubjanaastude teket veresoonte seintele ja põhjustab seega müokardi- või ajuinfarkti. Soola peaks asendama maitseainetega nagu basiilik, pipar, sibul, küüslauk, sidrunipipar ja muud maitseainesegud. Kui tõesti teisiti ei saa, võiks kasutada veidi PAN-soola, kuid ka sellega ei tohi liialdada. Erakordselt palju soola on konservides, valmistoitudes — nn purgisuppides jms, aga ka mõnedes juustusortides, rääkimata pasteetidest, vorstidest ja sardellidest. Sool on ju odavaim konserveerimisvahend ja hoidistes sellega ei koonerdata. Kui aga inimene tahab kaua elada, tuleks soola tarbimine toidus viia minimaalsele tasemele — vähem kui teelusikatäis päevas. Üldkokkuvõttes: rasvase kala söömine ja soolast loobumine pikendavad eluiga. Kuid kindlasti peab organismi turgutama ka muude ravivahenditega, eriti talvel ja kevadperioodil. Mõned südant tugevdavad ja verd puhastavad rahvameditsiinivahendid: Adoonis (Adonis vernalis). 4 grammi droogi 250 grammi keeva vee kohta. Keeta kolm minutit, jahutada suletus keedunõus 20 min. Kurnata ja võtta supilusikatäis kolm korda päevas. Puhastab verd ja aitab ka südamepekslemise puhul. Linaseemneõli. 4 teelusikatäit linaseemneid keeta 15 min liitris vees. Lasta tund aega suletud nõus tõmmata. Lisada maitsestamiseks veidi mett või puuviljamahla. Juua iga kahe tunni järel pool teeklaasitäit 7–8 korda päevas. Lisaks organismi puhastamisele aitab hästi jalgade tursumise vastu. Mee, küüslaugu ja sidruni segu. Hakklihamasinas purustada koos koorega 10 pestud keskmise suurusega sidrunit, 10 pead (mitte küünt) küüslauku ja lisada need liitrile meele. Segada ja jätta nädalaks kinnises purgis pimedasse kohta. Võtta neli teelusikatäit segu üks kord päevas, kuid mitte korraga, vaid ühe lusikatäie kaupa kaua suus hoides aegamööda alla neelata. Ühtki päeva ei tohi vahele jätta. Ravikuur kestab kaks kuud. Kui segu otsa saab, tuleb teha vaheaeg — vähemalt kaks kuud.Aitab südamepuudulikkuse ja hingeldamise korral. Dr Bronislav Jalak |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||