|
||||
Nr 17 (814) Neljapäev, 19. aprill 2007 |
||||
Arhiiv |
Halinga vald oli esimene Eestis, kus 1996. a moodustati nn rõngasvald. Pärnu-Jaagupi alev ja selle ümber olnud Halinga vald ühinesid. Praegu on vallas üks alev ja 43 küla, 3550 elanikku. Eakaid inimesi on 612, seega 17 % elanikkonnast, tunduvalt väiksem Eesti keskmisest (20–22 %). Valla sotsiaalnõunik on noor ja rõõmsameelne Anneli Lusti, kes praegu õpib sotsiaaltööd Tallinna Ülikoolis. Mis teeb muret sotsiaaltöötajale Halingas? Sotsiaalteenuste vähesus, mida saab inimestele maapiirkonnas anda. Pole ju võimalik igasse väiksemasse asulasse teha sotsiaal- või päevakeskust. Hea, et Pärnu on lähedal, saab kasutada nende teenuseid. Hädasti oleks vaja psühholoogi. Lapsi saame saata nõustamiseks Pärnu pereterapeudi juurde. Kuidas eakad toime tulevad? Meil on kaks hooldekodu, mis alluvad MTÜ Halinga Turvakodule. Kahjuks ei jätku kõigile soovijaile kohti, on tekkinud väike järjekord hooldekodusse saamiseks. Vald abistab seal elamise eest tasumisel neid vanureid, kellel lapsi ega sugulasi pole, ja ka neid peresid, kellel on majanduslikke raskusi. Koduhooldusel on seitse eakat. Hooldamist vajajate arv aga kasvab. Puuetega inimeste hooldajaid on 90. On nii naabreid kui ka sugulasi. Valla eelarvest oleme toetanud eakaid ravimite, abivahendite ja küttepuude muretsemisel. Paljudes valdades on probleemiks laste järelevalvetus. Kuidas Halingal? Meil on hea koostöö politseiga. Muidugi käivad ka meilt paljud vanemad linnas või välismaal tööl ja lapsed on palju omapäi, õnneks pole järelevalvetus suuremaks probleemiks saanud. Oleme abistanud lapsevanemaid õppevahendite muretsemisel, oleme maksnud toetust laagritesse või ekskursioonidele minekuks. Tasuta saavad sooja lõuna alg- ja põhikoolide õpilased. Gümnaasiumiõpilaste lõunasöögi eest maksab vald. Toidu eest maksavad ainult lasteaias käivate laste vanemad. Vanemate avalduse alusel oleme abivajajaid ka lasteaiatoidu maksmisel toetanud. 4 ja enama lapsega pered lasteaiatoidu eest ei tasu. Sünnitoetus on 4000 krooni. Kui palju on toimetulekutoetuse saajaid? Regulaarselt saavad toimetulekutoetust 11 leibkonda, vajadusel veel 35. Arv ei ole ju eriti suur, kuid on kahju, et meie majanduse tõusulaine aastail on ikkagi inimesi, kes oma pere majandamisega toime ei tule. Rohkem vajavad toimetulekutoetust üksikvanema pered. Kuidas on olukord töötusega? Registreeritud töötuid on vallas praegu 16. Kellel on vähegi soovi, see ikka tööd leiab. Kas vähene elukogemus segab sotsiaaltöö tegemisel? Eakate inimestega olen alati leidnud ühise keele. Tõrkeid on vahetevahel pere- ja lastekasvatusprobleemide lahendamisel. Mõnikord on tunda, et mis sina, nooruke, pereprobleemidest ja laste kasvatamisest ka tead. Rõõmu teeb see, kui saad hädasolijat aidata, kui ta saab sobiva toetuse või puudega inimene vajaliku abivahendi, kui saad kedagi lohutada, kui oskad inimest ära kuulata. MTÜ Halinga Turvakodus Üks kahest valla hooldekodust on kilomeetri kaugusel Pärnu-Jaagupi alevist Tõrdu külas endises Halinga mõisahoones. MTÜ Halinga Turvakodu juhataja on Mati Rosenstein. Temast kiirgab optimismi ja toimekust. Ta on olnud sellel tööl 1995. aastast, kui ta valiti hooldekodu juhatajaks 12 kandidaadi hulgast. 1998. a moodustati MTÜ Halinga Turvakodu. Esialgse plaani järgi pidid inimesed ise tegema süüa ja hoolitsema enda eest. Aga kui inimene on nii terve ja tugev, mispärast ta siis üldse turvakodu vajab? Vajadus on hoopis hooldekodu järele. Elanikke on hooldekodus praegu 63. Elanikud on suhteliselt noored, 60–70-aastased. Neil on aga puue ja paljudel on olnud küljes ka viinaviga. Alumise korruse toad on suurema puudega inimestele ja lamajatele. Hooldekodus on tehtud kõik selleks, et majas oleks soe, toit oleks hea, kõik elanikud oleksid puhtad ja saunatatud. Elatakse ühtse perena. Elanikele pakutakse ka meelelahutust. Igale sünnipäevalapsele tuuakse tort või kringel. Igal aastal on aastalõpupidu, koos peetakse jaanipäeva. Suvel tehakse bussiekskursioone ja peetakse piknikku. Suurematel kirikupühadel on jumalateenistus. Teenib Pärnu-Jaagupi pastor. Hooldekodus on esinenud mitmed lauljad ja invateater Timbel. Koha maksumus on 5000 krooni, kuid sellega ei taha hästi välja tulla. Tööl on 20 inimest. Enamik neist on hooldajad, on ka medõde, majandusjuhataja ja perenaine-personalijuht. Hooldajad on kõik eakad, 50 ja 60 eluaasta vahel. Need inimesed on saanud kodust ja nõukogude ühiskonnast korraarmastuse, töökuse ja vastutustunde. Nad on saanud oma raskeks tööks vastava ettevalmistuse. Suurem häda on selles, et kahes hooldekodus kokku on ikkagi vähe kohti. Vaja oleks veel üht maja 30–40 inimesele. JUHAN MÄRJAMA |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||