|
||||
Nr 16 (813) Neljapäev, 12. aprill 2007 |
||||
Arhiiv |
Kõigil inimestel peab east sõltumata olema võrdne võimalus ühiskonna elust osa saada. Ida-Viru maakonnas elab umbes 52 000 pensionäri. Märkimisväärne osa praegustest pensionäridest on töötanud kaevandustes ja keemiaettevõtetes ning saab seetõttu soodustingimustel pensioni, s.t enne 63. eluaastat. Vaatamata sellele töötab pensionisaajatest siiski umbes viiendik. Paljud on töötanud ühes asutuses kuni pensionile jäämiseni ning ümber õppida või tööd vahetada ei ole neil kerge. Nii et kellel tervist jätkub, töötab harjunult vanas kohas edasi. Siiski on pensionäride tööl käimise põhjuseks eelkõige väike pension, millega on raske toime tulla. Eriti veel siis, kui on tarvis toetada oma täiskasvanud lapsi. Mõistagi saavad töötavad pensionärid teistega võrdse töö eest ka võrdset palka. Mõnikord on nende kogemusi ja oskusi hinnatud enamgi. Teisiti on siis, kui eakas inimene on otsustanud töötada mittetäieliku tööajaga, mõned tunnid päevas. Pension võiks olla suurem. Eriti raske on praegusel pensionäril siis, kui ta jääb üksi, kuid peab ometi ühest pensionist tasuma nii eluasemekulud kui ka toidu ja rohtude eest. Nii saab meie maakonnas toimetulekutoetust 540 pensionäride perekonda. Vallad ja linnad maksavad eakatele ka muid toetusi, näiteks ravimite, prillide, küttepuude jms hädavajaliku ostmise korral. Ka on meil arenenud eakate avahooldusteenused. Abivajajatel käivad kodus koduhooldustöötajad. Meie eesmärk on, et eakad saaksid nii kaua kui võimalik elada kodus, oma harjumuspärases keskkonnas. Sotsiaaltöötajad peavad pidevalt õppima Ida-Viru maakonnas on umbes 230 sotsiaaltöötajat ja 16 lastekaitsetöötajat. Näiteks Kohtla-Järvel on 40, Narvas 122, Sillamäel 25 sotsiaaltöötajat. Lastekaitsetöötajaid on ilmselgelt vähe ja enamasti töötavad nad linnades. Samas on see, kas ja kui palju konkreetses omavalitsuses töötab lastekaitse- ja sotsiaaltöötajaid, siiski omavalitsuse otsustada, maavalitsus omavalitsuse personali- ja palgapoliitikat mõjutada ei saa. Kindlasti on aga nendes omavalitsustes, kus on ametisse võetud vajalik hulk sotsiaaltöötajaid, paremini tagatud eakate, laste ja perede heaolu. Omavalitsuste sotsiaaltöötajad käivad koos infopäevadel, kuhu oleme kutsunud esinema sotsiaalministeeriumi, pensioniameti, politsei, haigekassa, tööhõiveameti, kodakondsus- ja migratsiooniameti juhte ning spetsialiste. Üheskoos arutleme probleemide üle ja otsime neile lahendusi. Harvad pole olnud ka need korrad, kus keegi meie sotsiaaltöötajatest jagab kogemusi või räägib kordaläinud üritusest. Samuti koolitatakse pidevalt maakonna hooldekodude ja lastekodude personali: arenev ühiskond ja hoolekanne vajavad koolitatud kaadrit. Hooldekodu on liiga kallis Meie maakonnas on 13 hooldekodu, kus on kokku 800 kohta. Kõik kohad on täidetud. Koha maksumus on 3500 kuni 5800 krooni kuus. Seega maksab hooldekodu koht reeglina eaka pensionist rohkem. Hooldekodu kulutuste katmiseks sõlmitakse leping, milles määratakse, millise osa kulutustest maksab eakas oma pensionist, millise osa omavalitsus ja kui kliendil on lapsed, siis kui suure osa maksavad nemad. Tegelikult on see kulutus lastega perele suureks koormaks. Korralik perekond, kes on sunnitud selleks, et oleks võimalik tööl käia, paigutama oma pereliikme hooldekodusse ja maksab selle eest, peab ju veel toime tulema laste kasvatamise ja koolitamisega. Maakonnas on vaja välja kujundada eakate integreeritud hooldussüsteem. 90-ndatel aastatel loodi meie maakonnas järjest juurde uusi väikesi hooldekodusid. Nagu öeldud, on meie 22 omavalitsuses praegu kokku 13 hooldekodu, mõnes isegi kaks. Kõik need vajavad renoveerimist. Väikeste omavalitsuste hooldekodude eeliseks on eaka kodukohale võimalikult lähedal asuv teenus. 12 üldtüüpi hooldekodus oli eelmise aasta seisuga 784 ja erihooldekodus ööpäevaringsel hooldamisel 35 hoolealust. Oleme üks väheseid maakondi, kus on nii palju üldtüüpi hooldekodusid ja nii palju hoolealuseid. Osaliselt on see tingitud suurte linnade, nagu Narva ja Kohtla-Järve elanikkonna eripärast. Nimelt ei ole seal paljudel inimestel lähedal elavaid sugulasi, kes häda korral oma abikäe ulataksid. Haigekassa ostab liiga vähe hooldusraviteenust Sillamäel asuv erihooldekodu pakub ööpäevaringset hooldamist 35-le erivajadusega inimesele. Samast saab tellida erinevaid erihoolekandeteenuseid, nagu igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, töötamise toetamise ja rehabilitatsiooniteenus. Hooldekodu juures töötab rehabilitatsioonikomisjon. Järjest rohkem on neid, kes vajavad hooldusravi, kuid kohti napib. Väga kenad hooldusravihaiglad on Jõhvis, Sillamäel ja Kiviõlis ning kohtigi jagub, kuid haigekassa ostab vajaminevast vähem teenust. Samal ajal on teada, et tasulist hooldusraviteenust on võimalik ise, oma raha eest osta vaid vähestel eakatel. Omavalitsused planeerivad küll selleks eelarves raha, kuid raha on vaja ka teiste sotsiaalteenuste tarbeks. Seltsielu tõstab toonust Täisväärtuslik ja elurõõmus vanaduspõlv eeldab pidevat sotsiaalset suhtlemist. Aktiivne osalemine seltsielus ja klubitegevuses aitab eakat virgena hoida. 2000. aastal loodud Ida-Virumaa Pensionäride Ühendusse kuulub 1600 liiget. Selle aja jooksul on koos korraldatud väga palju huvitavat. Igal aastal oktoobrikuus, kui sügisesed aiatööd tehtud, tullakse kokku tähistama maakondlikku eakate inimeste päeva. Sinna kutsutakse esinema armastatud artiste, tunnustatakse aktiivsemaid ühenduse liikmeid. Vallavalitsused korraldavad üritusele sõitjatele transpordi. Kord kuus on teabepäev, kuhu kutsutakse esinema arste, kohalike omavalitsuste juhte ja sotsiaaltöötajaid. Osaleti koolitusprojektis “Vaata maailma”. Ida-Viru maakonna keskuses Jõhvis avati eelmise aasta lõpul seltsimaja, kus käivad koos mitmed eakate kollektiivid: pereklubi Seenior, pensionäride klubi Hõbejuus, vestlusklubi Ajaring ja eri rahvusest pensionäride klubi Landõð. Maakonna omavalitsustes on loo- dud eakatele inimestele palju võimalusi aktiivseks tegevuseks. Klubide ja rahvamajade juures tegutsevad laulu-, tantsu- ja näiteringid, eakate taidluskollektiivid käivad üksteisel külas. Mitmes omavalitsuses on loodud päevakeskused, kus vanemaealistele pakutakse soodushindadega teenuseid. Avinurme päevakeskus oli üks esimesi maakonnas, kus valla eakad said koos käia ja ühisüritusi korraldada. Väga populaarne on Kohtla-Järve pensionäride päevakeskus: käiakse koos kudumas, võimlemas ja vahel lihtsalt lehti lugemas ning teed joomas. Juba aastaid tegutsevad Sillamäe ja Püssi linna päevakeskus. Maidla valla päevakeskus pakub lisaks meelelahutuslikule tegevusele ka pesupesemisteenust. 2006. aasta lõpul avati ilus päevakeskus Kiviõlis ja Narvas. Koduteenus on nõutavaim Viimastel aastatel on maakonnas arendatud puuetega inimestele suunatud teenuseid — igapäevaelu toetamine, toetatud elamine ja töö. Kahjuks on selliste teenuste vajajaid rohkem, kui praegu on võimalik pakkuda. Eriti suur vajadus on toetatud töökohtade ja elamise järele. Erivajadustega inimeste päevakeskused on Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Avinurmes ja Jõhvis. Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koja ruumes Jõhvis pakutakse igapäevaelu toetamise teenust just noortele vaimupuudega inimestele. Renoveeritud ruumidesse rajati teraapiaruum, kodundusklass ja kaasaegne õppeköök. Kõige rohkem on eakatele pakutud koduteenust, mille loetelu, tingimused ja korra kehtestab omavalitsus. 2006. a sai koduhooldusteenust 607 eakat ja puudega inimest. Mõistetavalt vajasid kõige rohkem koduhooldust üle 80-aastased inimesed, keda oli eelmisel aastal 322. Merike Peri,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||