|
||||
Nr 16 (813) Neljapäev, 12. aprill 2007 |
||||
Arhiiv |
Aprilli alguses allkirjastasid Reformierakonna esimees Andrus Ansip, Isamaa ja Res Publica Liidu juht Mart Laar ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Ivari Padar valitsusliidu programmi aastateks 2007–2011. Alajaotuses “Pere- ja rahvastikupoliitika” rõhutatakse, et valitsusliidu peaeesmärk olevat Eesti rahvastiku sündimuse kasv, keskmise eluea pikenemine ja elukvaliteedi tõus. Selle saavutamiseks lubab valitsusliit vanemail olla senisest kauem oma väikelapse juures, pikendades vanemahüvitise maksmise perioodi lapse 1,5-aastaseks saamiseni. Ergutatakse kolmandate ja neljandate laste muretsemist perre — selleks lubatakse muuta seadusi selliselt, et alates kolmandast lapsest makstakse vanemale vanemahüvitise maksmise aja vältel täiendavat toetust. Väikelastega peredele lubatakse tagada haiguse korral hool ja arstiabi. Lubatakse suurendada lasteaiakohtade arvu ning kergitada lasteaiaõpetajate palka; selleks kavatsetakse eraldada 400 miljonit krooni aastas. Lubatakse kehtestada riiklik ringiraha, mis tähendab 2000-kroonist iga-aastast pearaha igale kooliealisele, 6–19-aastasele lapsele, mida saab kasutada spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks. Lasterikka pere toetust lubatakse hakata maksma alates viiendast lapsest (praegu makstakse alates seitsmendast lapsest). Valitsusliidu eakatepoliitika eesmärgina nimetatakse koalitsioonileppes inimestele võimaluste loomist väärikaks ja aktiivseks eluks vanaduspõlves, mis muuhulgas tähendab osasaamist elukestvast õppest ja soovi korral töötamist kõrge eani. Pensionid lubatakse kahekordistada nelja aastaga. Muuhulgas lubab valitsusliit muuta pensionide indekseerimist nii, et pensionitõus kulgeks senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos. Riiklikus pensionikindlustuses lubatakse inimese panusest sõltuva aastakoefitsiendi arvutust selliselt, et võetakse arvesse keskmise asemel sotsiaalmaksu laekumise mediaan. 1. juulist 2007 peaks pensioni baasosa tõusma 250 krooni ja rahvapensioni osa 150 krooni võrra. Valitsusliit lubab luua töötuskindlustuse kogemustele tuginevalt ning tööandja maksukoormust tõstmata tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse. Tegelike abivajajate toetamiseks lubab valitsusliit muuta hoolekandeasutustes pakutava teenuse märksa kvaliteetsemaks. Et elanikkond vananeb ja juba kummitab töökätepuudus, kavatseb valitsusliit senisest tunduvalt rohkem kaasata tööellu puudega inimesi. Selle saavutamiseks lubatakse suurendada kaasaegsete abivahendite kättesaadavust, rahastada rehabilitatsiooni ja tugiteenuseid, et tervise- probleemide ja puuetega inimesed saaksid võimalikult kiiresti naasta tavapärasesse elu- ja töökeskkonda. Tahetakse võimaldada transporditoetust erivajadustega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti, ent soovivad õppida ametit ning käia tööl. Lubatakse, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise tingimused vaadatakse üle ning seejärel tõstetakse sotsiaaltoetuste määra. Tervisepoliitika osas keskendutakse tervislike eluviiside edendamisele ja elu-, õpi- ning töökeskkonna kvaliteedi parandamisele. Selleks suurendatakse terviseedenduse programmide mahtu, karmistatakse järelevalvet õpi- ja töökeskkonna tervisenõuete täitmise üle, tugevdatakse riiklikku järelevalvet tööohutusreeglitest kin- nipidamise üle, püütakse oluliselt vähendada alkoholi kuritarvitamist. Põhilülina terviseriskide avastami- sel ning raviprotsessi koordineerimisel nimetatakse perearsti. Ravikindlustuseta isikutele tagatakse juurdepääs perearstiteenusele. Lubatakse laiendada riiklikku vähiennetusprogrammi ning rakendada meetmeid südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Abivajajatele lubatakse tagada kvaliteetne arstiabi, tervishoiutöötajatele konkurentsivõimeline palk. Eelistusena hambaravis nimetatakse lapsi ja pensionäre, sealhulgas töövõimetuspensionäre. Ravimikaubanduses lubatakse tagada aus ja vaba konkurents. HIV ja aidsi vastu võitlemise ja ennetuse osas lubatakse ellu viia strateegia, mis on juba varem kavandatud aastateks 2006–2015, seejuures keskendutakse ennetustegevusele noorte ja lastevanemate hulgas, et hoida ära nakatumist HIV-viirusesse. Sotsiaalvaldkonnaga külgnevaid probleeme jätkub kindlasti ka hariduselus. Üks näide: kui üliõpilaste esindajad käisid Riigikogu uue koosseisuga Toompeal kohtumas, andsid nad omal moel märku, et õppetoetused on pigem õppeteotused ja kõrgharidus jääb kättesaamatuks nii mõnelegi, kel oleks selle omandamiseks annet ja tahtmist. Tõesti, õppetoetused on nii väikesed ja neid jätkub nii vähestele, et paljud üliõpilased lähevad juba I või II kursusel tööle, see aga seab tõsiselt ohtu õpingute lõpetamise ettenähtud ajaga. Kõige raskem on seejuures lapse või lastega üliõpilastel, kes peaksid ära toitma enda, lapse(d), jõudma loengutele, praktikumidesse, praktikatele. Kuidas oleks see võimalik? Muidugi on riigieelarve koostamine ja sealt väljamaksete tegemine problemaatiline, sest alati on taotlusi ressursiga võrreldes rohkem. Iga taotlusega kaasneb reeglina põhjalik selgitus, miks just taotlejad ja mitte teised raha kõige rohkem vajavad. On hea, kui rahandusminister koos oma meeskonnaga suudab arvestada kõigi teiste ministrite argumenteeritud soove. Reformierakond on aastaid soosinud madalaid makse ja vabastanud ettevõtted tulu- maksust sootuks. Siiski on kokkuhoidliku poliitikaga ja aastate jooksul laekunud nii palju vahendeid, et valitsusliit võib nüüd lubada palju sellist, millest kümmekond aastat tagasi võis vaid unistada. Kuid probleemid jäävad — strukturaalne tööpuudus, suured regionaalsed erinevused, riskigruppide kõrge töötuse tase, arstiabi kättesaadavus, patsiendi õiguste kaitse, lastega perede toimetulek jne. Näib, et professor Aino Järvesoo aastaid tagasi kirja pandud ja välja öeldud humanistlikud ideed hakkavad kõlapinda võitma, on osaliselt isegi valitsusliidu lubadustesse jõudnud, aga kogu rahva elujärje parenemine võtab siiski aega, sest toetused ja pensionid võivad ju tõusta, aga paljud hinnadki jätkavad samas tempos tõusmist. Õhku jäävad koolilõunate rahastamise, tänavalaste õpilaskodudesse paigutamise, õpivahendite tagamise, koolivälise tegevuse korraldamise probleemid. Töötu abiraha on endiselt nii väike, et kui seda näiteks põhjanaabritele nimetada, siis ei taheta seda uskuda. Tõesti, sotsiaalkulude osakaalult SKP-s on Eesti jäänud Euroopa Liidu maade seas üpris lõppu. Kogu oma eksistentsi vältel valitsusse kuulunud Reformierakond on kogu aeg ajanud selget, jäika tööandjakeskset ja tööjõulist, nooremat põlvkonda soosivat poliitikat. Nüüd on saabunud küllalt ajalooline moment — lubadused rahva, sealhulgas ka seni suhteliselt tõrjutud sotsiaal-demograafiliste rühmade elujärje parandamiseks on jõudnud koalitsioonileppesse, sotsiaalministriks on nimetatud reformierakondlane, nooruke Maret Maripuu. Kuidas suudab ta kolme erakonna valitsusse kuuludes tagada eespool loetletud eesmärkideni jõudmise? Soovime talle sellel raskel teel edu. Tibude lugemise võtame ette sügisel. PEETER MAIMIK |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||