|
||||
Nr 16 (813) Neljapäev, 12. aprill 2007 |
||||
Arhiiv |
Ülestõusmispühad, l i h a v õ t t e d, on sedakorda taas möödanik. Pidusöömingutele järgneb argiaeg. Eestlaste igapäevatoidulaual on aastasadu olnud pärisperemeheks l i h t j a h u s t r u k k i l e i b. Kuulsin Saaremaal Kärla kandis paljulapselises peres kasvanud lauljannalt Leili Tammelilt kunagi, kuidas nad suviti päevade ja vahel lausa nädalate kaupa said söönuks üksnes “paljast leivast”, sest peale kolhoosinaise ainsa õhvakese piimatilgast loksutatud ülinapi võikübeme polnud emal oma lasteparvele enne kartuli suuremaks saamist leiva kõrvale südasuviti midagi anda... Nüüd on meil leibu-saiu lausa jalaga segada. Aga rõhuv enamik nendest pole tehtud kunagi lauludes ülistatud Eestimaa heljuvatel rukkiväljadel küpsenud, vaid sisse veetud rukkiteradest.Täna peab Tartu lähistel Eesti Põllumajandusmuuseumis oma konverentsi ja Eesti rukki päeva (2007) Eesti Rukki Selts. Taas kõneldakse mureliku suu ja salamahti südames püsiva lootusega rukki kasutusvõimalustest ja kohast meie põllumajandusajaloos ja praegu. Seda teevad riigiametnikud, teadlased, põldurid jt. Aga seni pole nendest headest kavadest kasu olnud, sest üliliberaalselt õhuke Eesti riik on taastekkimise algusest peale häbenenud oma põllumeest kopsaka riikliku toetusega muulas- tootja ees pisutki kaitsta. Sest arvud kõnelevad: 2006. a saadi 7300 hektarilt alla 18 000 tonni rukkiteri (12 % vähem kui 2005. a). Aga ainuüksi leivatootmine vajaks igal aastal umbes 45 000 tonni rukist. Praegu kasvatatav rukis aga on olnud suures ulatuses umbrohutõrjeks või haljassöödaks. Kas Eesti rukkikasvatuse suudab päästa Rukki Seltsi nõupidamistel hõljuv krahv Bergi vaim? Tänavune rukkiaasta polevat statistikaameti andmetel siiski enam nii troostitu: mullu külvati juba ligi 15 000 ha. Eriti on omaaegse eestlase söögilaua peremehe — rukki — külvipind suurenenud Lääne-Virumaal (kolm korda) ja Tartumaal (kaks korda). Ka Rapla-, Harju-, Jõgeva- ning Saare- ja Hiiumaal on asutud rukkikrahv Bergi omaaegseid teadussaavutusi ning majandustulemusi vääriliselt hinnates rukki külvipinda suurendama. Endiseks jäi see näitarv veel Võru-, Põlva- ja Viljandimaal, aga Pärnu- ja Valgamaal külvati mullu sügisel rukist vähem kui eelmisel aastal. Kel nappis sordiseemet, keda ei rahuldanud madal kokkuostuhind... Maailmakuulsa Sangaste rukki külvipind oli mullu kahanenud peaaegu 100 hektarini. Rukki Seltsi kaasabil on “Sangaste” nüüd 505 krooniga hektari kohta toetatav. Kas sellest ja muudest meetmetest piisab, et Eestis kasvatatavast rukkist küpsetatav leib pälviks taas aukoha meie söögisedelis? ANTS TAMME, Eesti Rukki Seltsi liige |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||