|
||||
Nr 15 (812) Neljapäev, 5. aprill 2007 |
||||
|
Arhiiv |
Alkoholi liig-, et mitte öelda: kuritarvitamine on muutumas aina teravamaks sotsiaalprobleemiks. Toomata siin väga täpselt ära neid liitreid absoluutset alkoholi (teadupärast vähemasti 15 või koguni 16 l), mille ärajoomine ühe keskmise inimese kohta (imikud kaasa arvatud) ilmselt idioodistab tugevasti kogu meie rahva vaimupotentsi, kirjeldan vaid mõningaid joomise süvenemise ilminguid meie lausliberaalse valitsuse juhtimise (pigem: juhtimatuse) all kiirarenevas jooma-Eestis. Eriti tekitab muret alkohoolsete jookide manustamise järjest süvenev populaarsus noorema põlvkonna hulgas. Keskmises ja kogunisti raskes joobes üksi ja kambati autoga vastu teeäärseid kive või puid kägarasse kihutamised, sagenevad olmekaklused — see on vaid ühiskonda nüristavasse tupikusse kiskuva asjaloo väliseid külgi. Kes viitsib-tahab toimuvasse mõnevõrragi süveneda, see peab tõdema, et tähelepanuväärsete tõketeta alkoholipruukimise lai levik noorte hulgas viib kahtlemata nende inimhakatiste positiivsete isikuomaduste taandarenguni või kogunisti allakäiguni. Ei mõelda enam muule kui vaid pärast tööd (või koolipingist tõusmist) kaheliitrine õllepudel kaenlasse kahmata ja sealt rõõmunestet rüübates ennast õnnelikuna tunda... Aga seesugustel nooralkohoolikutel pole enamasti esikohal mitte enam edasiõppimine või korraliku karjääri tegemine, vaid vabade tundide täitmine õlle-, long drinki või siis kogunisti viski- või vodkarõõmuga. Oskus- ja haritud kaadri järele igatsev majanduskeskkond vaatab seda päris märkimisväärse noortekogumi varjamatut allakäiku kahjuks külma rahuga pealt. Miks ei pressi Veskimägi, Sõõrumaa ja & peaministrile peale, et see võtaks meetmeid alkoholimüügi tõhusaks piiramiseks kogu riigi ulatuses? Sest need kümned või sajad miljonid, mis alkoholiaktsiis ja käibemaks riigikassasse tuluna juurde toovad, põhjustavad teistpidi nendest tulusummadest märksa suuremaid kahjusid inimeste joobnult rumalhukkumise, noorkaadri raiskumineku või siis alkoholismist sugenevate tervisehädade tõttu... Omavalitsustest oleneb viina katku vastu võitlemisel nii mõndagi. Rapla vallavolikogu kinnitas möödunud nädalal määruse, millega on keelatud alkoholi müük Rapla valla territooriumil (nii kauplustes kui ka tanklates) kell 22.00–8.00. Vallavanem Aare Heinvee sõnul on piirang tingitud üldisest alkoholitarbimisest Eestis ning suunatud eelkõige ennetustegevuseks noorte hulgas. “Kui noores eas tekivad halvad harjumused, on vanas eas seda raske parandada,” tõdeb A. Heinvee. Tema arvates on senistel piirangutel olnud positiivsed tulemused — on vähenenud purjus peaga saadud vigastustega haiglasse pöördumised öötundidel. A. Heinvee pole nõus nendega, kelle meelest piiravat need kitsendused vaba ettevõtlust. “Ettevõtluse edendamiseks on hoopis teised võimalused,” nendib A. Heinvee. Elanike arvult Raplat ligi kolmandiku võrra ületava Keila linna juhtide peades näikse aga vastupidine mõtteviis valitsevat. Sealne linnavolikogu pole siinkirjutaja andmetel alkoholikatku eemaletõrjumiseks Keilast seni mitte mingeid tagajärjekaid samme astunud. Kohaliku elanikuna on mul vahel õhtuti asja Keila kauplusse Tallinn (avatud kella 12-ni, nädalavahetusel koguni kella 1-ni öösel). Viimastel kuudel on õhtune toiduostmine kujunenud lausa eluohtlikuks seikluseks, sest näiteks möödunud reede õhtul lärmas-rabeles õllepudeleid vastu poetreppi puruks pekstes seal kamp keskmises joobes noorukeid (vt fotot lk 8), kes tülitas nii sõnade kui ka kätega kauplusse sisenejaid. Arvatakse, et Keilas pole mingeid alkoholimüügi piiranguid loota seni, kuni alkoholi läbimüügist tulu saava Keila tarbijate ühistu esimehe väimees istub Keila linnavolikogu esimehe toolil... ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||