|
||||
Nr 13 (810) Neljapäev, 29. märts 2007 |
||||
Arhiiv |
Olen juba ammu plaaninud kirjutada Nõmme saunadest. Olin Nõmme saunade mõnudega kursis aastail 1940–1970, mil elasin Nõmmel. Ka hiljem Mustamäel elades olen kasutanud Nõmme saunade teenuseid. Nõmme saunad minevikus. Glehni saunad 19. sajandi viimase kümnendi algul asutas Nikolai von Glehn Nõmmel esimese saun-vesiravila ehk vannimaja. See asus Glehni majas nr 27. Tollal polnud veel Nõmmel tänavaid ja majad kandsid terve Nõmme ulatuses ühist numeratsiooni. See vannimaja asus praeguste Põllu, Mai (Apteegi), Metsa ja Silla tänava vahel. Saunameheks oli Johannes Jaanson, Glehni veovoorimees. Saunas oli 2 vannituba, riietusruum ja eluruumid — elutuba, köök ja veranda. Vesi tuli käsitsi vinnata kaevust ning pliidil kuumaks ajada. Pakuti soola-, sipelga-, kuuse- ning männikasvuvanne. Vannimaja te- gutses suvekuudel kell 8–12. 14. juulil 1902 asutas H. Kallak Valdeku tänava äärde teise sauna. Seal olid saadaval ka auruvannid. Rahvas eelistas endiselt Glehni vannimaja. Peagi vana vannimaja suleti. Aga uus omanik Wilhelm Volkmann ehitas sauna ümber ja see muutus 1910. aastal Nõmme esimeseks sanatooriumiks. Seal pakuti soola-, muda-, süsihappe-, männikasvu-, väävli- ja auruvanne, samuti tehti massaaži ja elektriravi. Muda toodi kohale Haapsalust. Asutus lõpetas oma töö 1920-ndail aastail. Valdeku tänavasse ehitati 1931. aastal esimene avalik saun Nõmmel. Projekti autor oli Nõmme arhitekt Robert Natus. See oli ajakohane saun. Seal olid ka avarad ravi-, sealhulgas mudavannid. Nende üle pidas valvet üks ettevõtte osanik, Nõmme linnaarst Aleksander Trusa. Saun töötas algul 4 päeva nädalas, neljapäeviti oli külastajaiks “pee- nem publik”, pingid olid kaetud linaga. Reedel, laupäeval ja pühapäeval oli saun avatud lihtinimestele, istuda tuli siis paljal puupingil. Selle sauna allakäik algas nõukogude korra päevil. Siis olid saunas tohutud järjekorrad, tihti paaritunnised. Pesemisruum ja riietusruum kippusid kitsaks jääma. Saunapilet maksis vaid 20 kopikat, õpilastele poole vähem. Vahetevahel toodi sauna rivikorras sõdureid, kes seal käratsesid ja pesid oma nappi pesu (see oli küll tegelikult keelatud!). See saun oli pärast sõda tihtipeale must ja kasimata. Sageli olid veekatkestused. Kes õigel ajal ei muretsenud tagavaraks kappadesse vett, võis seebiseks jääda! Saun töötas 1990. aastate alguseni. Siis seisis maja rohkem kui 10 aastat tühi. Hellitati siiski lootust, et Valdeku saun taastatakse. Sauna hakatigi ümber ehitama 2004. aastal. Kuid maja rekonstrueeriti elumajaks ja bürooruumideks. Siia ehitati üks suurem ja kolm väiksemat korterit ning äriruumid. Maja rekonstrueerimise projekteeris arhitekt Olavi Nõmmik. Silikaadi saun 1938. aasta märtsis avas uksed OÜ Silikaadi Saun Pärnu maanteel. Hoone arhitekt oli nõmmelane Fr. Wendach. Saun projekteeriti 50 inimesele. Oli ka neli numbrisauna (vannituba). Oli veel rooma saun ja aurukapp. Saunas oli avar leiliruum lavaga, lisaks veel einelauaruum. Nüüdseks on Silikaadi saun oma töö ammugi lõpetanud. Kadus igavikku Silikaadi tehas, pole enam Silikaadi nimetustki, on endine ennesõjaaegne nimi — Risti. Kunagises Silikaadi saunas paikneb nüüd alkoholikauplus Järve Feenoks. Kivimäe saun Juba 1940. aastal registreeriti Kivimäe-Pääsküla ühistu Oma Saun. Ehitati valmis isegi sauna vundament Kivimäe jaama juures (nüüd Sihi tänavas). Kaugemale aga ei jõutud. Pöördelised sündmused 1940. aastal ja alanud sõda tõmbasid sellele ettevõtmisele kriipsu peale. Kivimäe sauna ehitamiseni jõuti alles hiljem. Kivimäe saun on ligi 1700 ruutmeetrit suur kolmekorruseline hoone. See paikneb 3000-ruutmeetrisel kinnistul, selle juurde kuuluvad katlamaja ja muud väiksemad hooned. Praegu on Kivimäe saun antud rendile. Saunaruumid võtavad enda alla ühe korruse, ülejäänud ruumid seisavad kasutamata. Kogu maja vajab hädasti kapitaalremonti. On kavas saunaruumid korrastada. 2006. aastal oli selleks ette nähtud 500 000 krooni, Nõmme linnaosavalitsus peab plaani tuua Kivimäe sauna ruumidesse üle ka Nõmmel tegutsev Valge Risti supiköök. Kivimäe saun alustas tööd 1959. aastal ja on ilma suuremate remontideta tegutsenud tänini. Nõmmelased on harjunud käima Kivimäe saunas. Nädalavahe- tustel külastab sauna kuni pool tuhat inimest. Saunas on pensionäridele tehtud soodustusi. Veel pärast sõda töötas Nõmmel Vääna tänavas väike raudteelaste saun. Seal käisid põhiliselt raudteelased ja läheduses elavad inimesed. Nüüdseks on see saun ehitatud ümber elamuks. Mustamäel pole sauna Pesemisvõimalusi on piisavalt ka Männikul Pihlaka tänava sotsiaalmaja 6-kohalises saunas, Nõmme ujula saunas Pääskülas ja Nõmme Spordikeskuse uue ja vana maja saunas. Aga Mustamäel pole ühtegi avalikku sauna. Samas planeeritakse Mustamäele ehitada kirikut. AVO SUURVÄRAV |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||