|
||||
Nr 13 (810) Neljapäev, 29. märts 2007 |
||||
Arhiiv |
Esimese eakate huvimessi korraldasid Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli sotsiaaltöö III kursuse üliõpilased. Peakorraldajad, üliõpilased Margi Loide, Egle Liiv ja Kerli Kanne ütlesid, et sotsiaaltöö üliõpilased korraldavad kindlasti ka järgmise eakate huvimessi. See toimub aasta pärast ja Rakvere Spordihallis nagu seekordnegi. Kõik ei ole vaprad ja ilusad Eakate messi reklaamisid üliõpilased eakate päeva tähistades juba mullu. Kui noored on just neile mõeldud messid omaks võtnud, miks siis vanade puhul teisiti arvata? Et oma eluga paremini toime tulla, tahavad nemad samuti rohkem teada mitmesugustest (neile mõeldud) teenustest, tutvuda mitmekesiste vaba aja sisustamise võimalustega, ka uudistega tööturul. Vähem tähtis pole seegi, et messilt leitakse uusi tutvusi, saadakse kasulikke kontakte, samas tutvustatakse ennast ja oma tegemisi. Ürituse eesmärki määratledes väljendusid tudengid nii: “Seni on eakad olnud passiivsed informeeritavad (konverentsid, loengud jms). Mess on eakatele uudne infokanal, mis võimaldab viia kokku teenuste pakkujad; infovahetus toimub tegevuste kaudu, mis võimaldab aktiivset osalust. Aktiivne osalus suurendab eaka inimese võimet infot talletada ja suurendada huvi ümbritseva vastu.” Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli sotsiaaltöö õppesuuna juht Meeli Männamäe ja aineõpetaja Elmo Madar selgitavad, et huvimess on ühtlasi kõrgkoolis õpitava kodanikuühiskonna aluste õppeaine ja vabatahtliku sotsiaaltöö praktika raames ellu viidav projekt. Kui õpetajad pakkusid, et üliõpilased võiksid teha projektikohase ürituse, siis III kursuse üliõpilased otsustasid ajurünnaku tulemusena korraldada messi. Kas nad ei kartnud läbikukkumist? Elmo Madar kinnitab, et sotsiaaltöö on tegevuste kava, kus ei tule karta riske: vitsad saadaksegi tegeliku töö kaudu. Meeli Männamäe kiidab omakorda Elmo Madarit, kelle teadmised sellest, kuidas teha reklaami ja otsida sponsoreid, osutusid üliõpilastele väga kasulikeks. Kutsekõrgkoolis kulub kolmandik õppeajast praktikale, seega on üliõpilased otseselt seotud abivajajatega. Alguses töötatakse laste ja noortega. Siis avastatakse uus valdkond, täiskasvanud (erivajadustega) inimesed, eakad. Nii mõistavad üliõpilased neid ümbritsevaid inimesi paremini — kaugeltki kõik pole vaprad ja ilusad. Messi peakorraldajaks nimetatud üliõpilane Margi Loide ütles, et sponsorite otsimisega oleksid nad pidanud alustama varem ja seda nad ka järgmist messi ette valmistades teevad. Siiski tuldi omadega välja. Põhiraha saadi sotsiaalministeeriumilt, kultuurkapitalilt, Rakvere linnavalitsuselt. Appi tuli maavanem Urmas Tamm isiklikult. Oli ka teisi väiksemaid sponsoreid. Tuhat kolmsada osavõtjat Eakate huvimess oli mõeldud oma maakonna rahvale. Sõnum toimuvast levis aga kiiresti ning messipäeval oli Rakvere Spordihalli parkla sõidukitest, sealhulgas bussidest tulvil. Margi Loide ütles, et esimesed registreerujadki olid Tartust, Narvast ja Kohtla-Järvelt. Sissepääs oli prii, küll tuli maksta bokside üürimise eest. Boksides sai kajastada oma seltsi või organisatsiooni tegemisi, aga samuti müüa käsitööd. Nii olid Eesti Spordiveteranide Koondise Rakvere maakonna mehed välja pannud oma diplomid ja autasud, mis kõik olid teenitud auväärses veteranide seisuses võisteldes. “Priima üritus,” kiitis spordiveteran Leo Landberg. “Ei uskunudki, et messile nii palju rahvast tuleb. Seda uhkem on meil kas või võidetud tunnustuskirjade ja autasudega tõestada, et vanad võivad samuti edukalt sporti teha.” Selle boksi juures võis näha ka 82-aastast Lääne-Virumaa parimaks eakaks sportlaseks tunnistatud Tamsalu meest Sergei Kurotškini. Sealsamas kõrval olid koha leidnud Tallinnast Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingust kohale sõitnud eakad. Muude reklaammaterjalide hulgas pakkusid nad tutvumiseks Heino Hankewitzi koostatud raamatut “Päike peopesal (10 aastat rõõmu- ja päikesemaja, väärika vananemise akadeemiat)”. Lääne-Virumaa Pensionäride Liidu kokandusring võis tunda uhkust pika lauatäie omavalmistatud toitude üle. Rakvere Sotsiaalabikeskus tutvustas oma põhiteenuseid, mille hulka kuuluvad toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine, eluaseme korrastamine, vestlemine ja teabe edastamine, abistamine kütmisel ja vee tuppa toomisel, kliendi pesemisel ja korrastamisel. On ka tugiteenuseid: kommunaal- ja muude maksete tasumine, toetuste taotlemine, abistamine arstiabi, remondi- ja teenustööde korraldamisel, kevadisel ja sügisesel suurpuhastusel, mitmesugustel ühekordsetel asjaajamistel. Samuti esitlesid nad valikut käsitööringis tegutsevate eakate näputöödest, mida sai ka osta. Teavet jagas Memento Rakvere Ühing, Saku valla Diabeetikute Ühing, MTÜ Lahemaa Ökoturism, Eesti Genealoogia Seltsi Virumaa osakond. Sealsamas tutvustasid noored Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni tegevust seoses diskrimineerimisega ning jagasid väiketrükiseid, kust võis teada saada, mida teha, kuhu pöörduda ja kust leida diskrimineerimise korral juriidilist kaitset. Narva Pensionäride Liit oli välja pannud maalide näituse. Samas kõrval võis imetleda kauneid süstikpitse, mille valmistamist õpetas huvilistele Irina Tarassov. Tutvustati ja müüdi loodustooteid, mett ja meesegusid, anti konsultatsioone ravimtaimede ning taimravi alal, selgitati raamatukogude teenuseid (näiteks nägemispuude korral võimalust laenata heliraamatuid). Oma käsitööd olid tulnud müüma õige mitmed eakad tegijad, nagu näiteks Jõhvi Pensionäride Ühendus, Kohtla-Järve Pensionäride Liit, Lehtse Käsitöö Seltsing. Haljala valla naistel edenes õmblustoodete ja kudumite müümine eriti hästi. Nii kannab kindlasti mõni laps või täiskasvanu praegu Leena Lüüsi kootud mütsi või sokke, salli või kindaid. Kõik puha maavillasest lõngast ja sugugi mitte ainult raha teenimise pärast kootud: hinnad hoiti madalad. Kuidas osta skuutrit? Omaette seltskond kogunes OÜ Invaru abivahendite ümber. Tõmbenumbriks oli akudel töötav skuuter. Nagu ütles Invaru direktor Enn Leinuste, oli ta selle liiklusvahendi “alles eile” saanud ning kohe ka messile tutvustamiseks toonud. Skuutri vastu tundsid huvi nii Rakvere Liikumispuudega Inimeste Ühingu liige Elmar Nagel kui ka Rakvere linnapea Andres Jaadla. Elmar Nagel püüdis skuutrile istuda ja saigi sellega hakkama. Oleks ju mugav sellega tööle sõita, ka oleks omas majas selle hoidmiseks ruumi. Oleks… jah, oleks vaid raha nii kalli sõiduriista muretsemiseks. Siinkohal sekkuski mehe arutlusse linnapea. Kui Elmar Nageli olgu küll väikesest pensionist ja piskust töötasust saaks kokku nii palju, et sõiduki järelmaksuga ostmine võiks teoks saada, siis raskusi oleks esimese sissemaksega. Et Elmar Nagel on tubli mees, teeks linnapea sotsiaal- ja tervishoiukomisjonile ettepaneku talle esimeseks sissemakseks toetust anda… Kolmerattalist suure ostukorviga jalgratast tuli proovima samuti Liikumispuudega Inimeste Ühingu liige Ivo Lindmaa. Tema kolmerattalisel ratastoolil olevat veel vanad Vene kummid, nüüd ei leia nende asemele sobivaid uusi. See jalgratas aga oleks väga hea, sest kolm ratast hoiavad sõidukit kindlalt püsti, suure ostukorviga tagumistel ratastel veaks endale kõik tarviliku vaevata koju. Seda enam, et Invarus saab vajadusel lasta rattale panna eripedaalid ja seljatoe. Kõik jäid rahule Kõigest, mida eakate messil kuulda ja näha sai, pole ruumi jutustada. Küll tuleb lisada, et nendel, kes parasjagu boksides pakutavaga ei tutvunud, oli põnev jälgida laval toimuvat. Seal tantsiti, mängiti, lauldi ja võimeldi, nii teistele meelelahutuseks kui ka enesetutvustamiseks. Hiljem löödi tantsu ka saalipõrandal — eakad on lustlik rahvas. Täiel rinnal lauldi kaasa Vello Orumetsaga. Omaette kogunesid need, keda huvitas eakate mälutreening. Näidistunni andis Tapa MTÜ Seenior juhataja Anu Jonuks. Kui messi korraldanud üliõpilased tegid külalistele tagasisideks laiali jagatud küsitluslehtede vastuste põhjal üritusest kokkuvõtteid, võisid nad tõesti rahul olla. Eriti meeldis inimestele huvimessil valitsenud sundimatu õhkkond, see, et üritus toimus rahvusvahelisel naistepäeval, ning muidugimõista messi põhikülastajate eakaaslase Vello Orumetsa tavakohaselt lahe esinemine. Asse Soomets |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||