|
||||
Nr 12 (809) Neljapäev, 22. märts 2007 |
||||
Arhiiv |
25. märts on üks neid päevi, mida Eestimaa iialgi unustada ei tohi. 1949. a märtsiküüditamine viis kodust rohkem kui 20 000 inimest, kulakud ja natsionalistid. Need kulakud olid tavalised töökad taluinimesed, kelle loomad ehk veidi läikivama karvaga, põllud avaramad ja paremini haritud. Natsionalistid olid need, kelle mõni pereliige oli näidanud, et nõukogude kord talle päris meeltmööda ei ole. Memento on aidanud mälestusi elavana hoida. Mida ja kuidas? Vastab Eesti Memento Liidu esimees Rein Purje. Memento loodi 1989. aastal. Meil on maakondlikud ühendused, nad kannavad eri nimesid — näiteks Hiiumaa Vabadusvõitlejate ja Represseeritute Ühendus, Jõgeva maakonna Endiste Poliitvangide ja Represseeritute Ühendus, Õigusvastaselt Represseeritute Narva Koondis — kokku 16 liiget. Kõiki meid ühendab see, et oleme võõrvõimu poolt vaenatud, olnud kas asumisel või vangilaagris. On küüditatuid, koolipoisse, kes päris lapseeas kinni võeti, metsavendi, kõike on. Enamik meie liikmeist on juba aastais inimesed. Mina ise olen sündinud Siberis, minu ema ja 10-aastane vend küüditati, mina olin alles ema südame all kasvamas. Poolsada meid, Siberi-lapsi sündis, ellu jäi kümme, mina üks neist. Kas Memento elab ainult minevikus või olete leidnud sisu ja väljundi ka tänasesse päeva? Loomulikult ei ela me ainult minevikupainetes ega mõõda, kelle valu on olnud valusam või tegu isamaalisem. Meie eesmärk on ajalugu igaühele selgeks teha, viia kõigi teadvusse, millised kuriteod toimusid. Igaühel oli ju oma lugu. Neid on ilmunud küll ajakirjanduses, küll raamatukaante vahel. Algusaastail ilmus ka Memento ajaleht. Kümne aasta eest selle väljaandmine katkes, uuesti alustasime umbes aasta tagasi ning esimene number, mis oli tegelikult 85., ilmus möödunud aasta juunis. Lehe sihid on ikka ühed-samad — tahame avaldada kokkuvõtteid Memento uurimistöö tulemustest, anname represseerituile vajalikku teavet, avaldame ka mälestusi ning ajalooartikleid. Tõsi küll, püüame oma lugudes rohkem tänases päevas püsida, suur osa raskete aegade mälestusi on juba trükivalgust näinud, nende kogumine ja avaldamine käib agaralt nii maakondades kui ka Memento büroos, hõivatud on ajaloolasi ning nõu ja jõuga on seda toetanud ka mitmed uued ühendused. On ilmunud mitu kogumikku represseeritute nimekirju. Riigieelarves on vastav raha ette nähtud. Eesti Represseeritute Registri Büroo, mida juhatab TTÜ emeriitdotsent Leo Õispuu, on teinud ära väga suure töö, ühte nimekirjaraamatusse mahuvad 15–20 tuhande represseeritu isikuandmed. KGB arhiivist ja mobiliseeritute kartoteegist on saadud andmed rohkem kui 180 000 inimese kohta. Vajalik on, et me suudaksime kõik need andmed teatavaks teha ka välismaal. Fašismi kuriteod on hukka mõistetud, holokausti tähistatakse ulatuslikult. See, mida tehti eesti rahvaga, on jäänud meie oma asjaks. Leedu represseeritud on esitanud üleskutse: “Kommunism rahvusvahelise kohtu ette!” Ühinesime nendega. Kuidas jõuab olnud aeg noore inimeseni? Kas ja kuidas Memento seda suudab? Tõsi on see, et oleme palju vaeva näinud. Meid teatakse ja tuntakse, kuid alati saab teha rohkem ja paremini. Mulle tundub, et kaugeltki kõik noored ei tunneta end Eesti kodanikena. Omal ajal õpetati ajalugu pealetükkivalt, kuid õpetati nõnda, et meil tekkis oskus mõelda ja ise otsustada. Kardan, et enam see nii ei ole, vähemalt mitte kõikjal. Võimalusi aga oleks. Ka meie liikmed saaksid aidata. Koolideni ei ole me veel jõudnud või peaaegu jõudnud. Aga üldreeglina oleneb kodust ja perekonnast väga palju. Muidugi ka koolist. Isamaaline kasvatus määrab meie tuleviku. Hellema talu perenaine Anne Eenpalu on loonud lasteorganisatsioonid Lindatütred ja Kalevipojad. Tegutsevad ka kodutütred, noorkotkad ja skaudid. Kindlasti võiks neid olla palju rohkem ja kindlasti peaks koolis ajalootund olema selline, et iga laps mõistaks, mis on rahva elus olnud. Kui paljud on käinud näiteks Okupatsioonide Muuseumis või Pilistvere kivikangrul? Meie hakkame vanaks jääma. Ootame, et tuleks juurde noori. Kas tuleb, oleneb aga meist endist. Küsitles IMBI JELETSKY |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||