|
||||
Nr 11 (808) Neljapäev, 15. märts 2007 |
||||
Arhiiv |
Ligi kaks tuhat aastat tagasi kirja pandud Uus Testament on jätkuvalt aktuaalne ka Eestis. Inimeste põhilised vajadused on läbi aegade olnud samad, ainult meid ümbritsev “logistika” on saanud uue kuju ja uued nimetused. Meie tänapäeva probleemidele leiab ikka mõne tabava piiblisalmi. Missugune kirjakoht haakuks sel juhul äsjaste Riigikogu valimistega? Pakun välja Matteuse evangeeliumi 22:14, kus Jeesus ütleb kokkuvõtlikult ühe tähendamissõna kohta: “Paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud.” Tähendamissõna räägib tegelikult kuningast, kes oli kutsunud kokku pulmalised, kuid need jäid mitmetel põhjustel tulemata, siis saatis kuningas oma teenijad kutsuma, keda iganes nad kohtasid, ja nii täideti uhke pidusaal hoopis nendega. Kuid saabunute hulgas silmas kuningas kedagi, kes ei olnud pulmaseltskonnale kohaselt riietatud; see võeti siis kinni ja visati välja pimedusse. Sealt pärinebki Jeesuse nending, et paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud. Pulmadega on siin teadagi mõeldud taevariiki — kuhu me peaksime kõik tahtma, eriti veel siis, kui meid on sinna nimepidi kutsutud. Meile ütleb see piiblilugu hoiatuseks, et kui me kuuleme kutset, aga ei kuuletu sellele, ei ole meil sellest mingit kasu ega rõõmu. Ka ütleb lugu seda, et kui me ilmume välja, kuid ei ole ennast vastavalt kasinud ja ette valmistanud, ei kõlba me väljavalitute seltskonda. Riigikogu valimiste puhul on muidugi küsimus, kuivõrd väljailmunud kandidaate teatakse-tuntakse ja kelle mõõdupuuga neid hinnatakse. Eks hindajad ole inimesed nagu meie kõik, surelikud, kes moodustavad valijaskonna. Ühtekokku on neid palju ja asjad määrab enamuse tahtmine. Kes on saavutanud valimistel hea tulemuse, peaks olema rahul, aga kelle tulemus on kehv, ei pruugi sugugi rahul olla. See on inimlik ja mõistetav. Ometi on mõeldavad ka ülejäänud kaks varianti: kes on saavutanud hea tulemuse, on ikkagi pettunud, sest oli oodanud veelgi paremat, aga see, kes sai väga vähe hääli, on oma alandlikkuses tänulik sellegi pisku eest. Variante leidub ka kutse saamisel. Peremehel on õigus kutsuda neid, kes on talle meeltmööda, ja jätta teised kutsumata. Kõrvalseisjate meelest võib nimekiri tunduda suvalisena, teinekord isegi ülekohtusena. Mõni hakkab võib-olla õiendama ja peremeest avalikult kritiseerima. Kutsutud on kõik teretulnud, kuid loobujate asemele võidakse kutsuda teisi, et ettenähtud arv täis saaks. Juhtub ka, et mõni otsustab kohale ilmuda, kuigi tal kutset ei ole. Viisakas seltskonnas sellist käitumist ei sallita, teda peetakse kontvõõraks. Valimised valimisteks ja pulmapidu pulmapeoks! Jumala nimekirjas — tulevase taevariigi kodakondsusse — oleme kõik kutsutute hulgas. Ja ehkki tema on andeksandja, peab temagi meie suhtes üht-teist silmas. Aga tema mõõdupuu on sootuks teine kui inimeste oma. Tema ei vaata meie välimusele, vaid vaatab meie südamesse. Temale ei loe, kas me oleme rikkad ja ilusad, ühiskonnas hea positsiooniga ja inimeste seas lugupeetud. Temale loeb meie alandlik meel ja leplik vaim. Ta ootab, et me tunnistaksime üles oma üleastumised ja puudujäägid ning paluksime temalt andestust. Kui Jumal jääb selle poolest meiega rahule, oleme mitte ainult kutsutud, vaid saame Tema poolt ka väljavalituiks. AARAND ROOS,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||