|
||||
Nr 11 (808) Neljapäev, 15. märts 2007 |
||||
Arhiiv |
Kuigi mitme pensionäride huve kaitsva organisatsiooni olemasolu (nagu näiteks Soomes) annaks tunnistust pigem demokraatlike mõtte- ja tegutsemistavade süvenemisest meiegi väikeriigis, on Pensionäride Liidu ning Pensionäride Ühenduse liitumine pärast lausa mitmeaastast hoovõttu ja plaanipidamist nüüdseks siis teoks tehtud. Videviku kui pensionäride ja puuetega inimeste häälekandja (ning huvide esmakaitsja) peatoimetaja sai möödunud nädala kolmapäeval Tallinna Pensionäride Majas juteldes poolkogemata teada, et möödunud teisipäeva (6. märtsi) hommikupoolikul peetudki ära see i-le viimase punkti pannud ametlik koosistumine ja allakirjutamine. Pärisin kohe PeÜ aseesimehelt A. Einrelt: “Miks te Videvikust kedagi kohale ei kutsunud? Võinuksite vähemasti pärast oma viimast ühinemiskoosolekut toimetusele asjast teada anda ning ametlik teave EPL-i ja EPeÜ liitumise kohta olnuks Videvikus rahvale lugemiseks ja seega asjaloost teada saamiseks juba nädal varem...” A. Einre kostis poolvastutahtsi, et nad korra mõelnudki nõnda teha, aga siis jäänud see ajakirjaniku kohale kutsumise mõte millegipärast sinnapaika. Kahju küll, aga Pensionäride Liidu ja Ühenduse seniste juhtide suhtumine ajakirjanduse osasse ühiskonnas ning ajakirjanduse võimalustesse on pehmelt öeldes veel ebaküps. Muide, ka Videviku püsikirjasaatja Tartus Valve Rehema avaldas hiljuti imestust, miks Videviku esindajaid (kas A. Tammet või I. Jeletskyt või A. Soometsa) polnud viimasele ühinemise allkirjastamisele eelnenud EPL-i ning EPeÜ suurnõupidamisele või peaaegu et üldkoosolekule palutud — see võimaldanuks Videvikul Eesti pensionäride organisatsioonide teovõimest ja sihiseadmisküpsusest palju detailsema ülevaate saada ning seeläbi kujunenuks ilmselt ka tänases lehenumbris avaldatava V. Mikkali intervjuu toimetusepoolne ettevalmistus kindlasti põhjalikumaks ja ammendavamaks, kui praeguse intervjuuga välja kukkus: olles saanud paar päeva varem juba peetud ühinemiskoosoleku toimumise faktist tagantjärele teada, jäi V. Mikkali intervjuus käsitletud probleemistiku perspektiivanalüüs mõneti poolikuks... Aga paraku on PeÜ senised juhid V. Mikkal ja A. Einre võtnud Videviku suhtes pigem eemalehoidliku, et mitte öelda pelgalt omaenda ringkondades asjaajamist ja suhtlemist eelistava hoiaku. Endiste teadlaste ja õppejõudude puhul on seesugune tööstiil mõeldavgi, aga suure seenioride organisatsiooni juhtidele tuleks kasuks suhelda tihedamini ajalehetoimetusega ning selle kaudu ka ühiskonnaga. Ja lõpuks: EPL ja EPeÜ juhid saanuksid-võinuksid aegsasti Videviku kaudu laiadelt eakate ringkondadelt küsida mõnda “kena poisslapse nime” — ilmselt oleks rahva kollektiivne mõistus ning tarkus pakkunud möödunud nädalal tekkinud suurorganisatsioonile mõne praegusest mõistlikuma, vähem bürokraatliku nime. ANTS TAMME |
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||