|
||||
Nr 10 (807) Neljapäev, 1. märts 2007 |
||||
Arhiiv |
Vastuvõtt Kroonilise haiguse korral peab abivajaja pääsema perearsti juurde kolme päeva jooksul. Ägeda tervisehäirega patsient peab arstiabi saama samal päeval. Perearsti vastuvõtule tuleb regist- reeruda kas kohapeal või eelnevalt ette helistades. Perearsti vastuvõtt peab olema avatud igal tööpäeval vähemalt kaheksa tundi, ajavahemikus kell 8–18. Sellest ajast poole — 20 tundi nädalas — peab kohal olema perearst. Ülejäänud aeg on tal ette nähtud koduvisiitideks. Perearstil võib olla mitmeid abilisi (ka abiarste), kuid kindlasti peab tal olema pereõde. Kui perearsti kohal ei ole, võtab abivajajaid oma pädevuse piires vastu pereõde. Kas perearstile tuleb vastuvõtu eest maksta? Perearst tohib võtta ravikindlustatud inimeselt vaid koduvisiidi ja tervisetõendi väljastamise tasu. Nimistusse kuuluvatele patsientidele osutatud arstiabi eest tasub ravikindlustatud inimeste puhul haigekassa. Ravikindlustamata ja perearsti nimistusse mittekuuluvad inimesed tasuvad üldjuhul üldarstiabi eest ise, välja arvatud siis, kui perearst osutab vältimatut abi. Vältimatuks abiks loetakse seda, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Kui inimesel tekivad ootamatult ägedad tervisehädad, on tal kogu ööpäeva jooksul võimalik pöörduda ka haigla erakorralise meditsiini osakonda, kutsuda kiirabi või nõu saamiseks helistada perearsti üleriigilisele nõuandetelefonile 1220 (esimesed viis minutit kõneajast on tasuta). Haigla erakorralise meditsiini osakonnas tehakse ka vajalikud uuringud. Kas perearsti saab valida ja vahetada? Kõigil ravikindlustusega Eesti kodanikel ja elamisloa alusel Eestis viibivatel välismaalastel on õigus perearsti valida. Igale perearstile on määratud kindel nimistu inimesi, keda ta on kohustatud teenindama. Perearst peab osutama üldarstiabi ka oma teeninduspiirkonnas ajutiselt viibivale inimesele. Kui soovitakse perearsti vahetada, kirjutatakse avaldus (blankette saab postkontoritest, haigekassa büroodest või internetist haigekassa koduleheküljelt), mille võib esitada haigekassale, anda oma senise perearsti või uue valitud perearsti kätte. Uue perearsti nimistusse kantakse avaldaja avalduse haigekassasse jõudmisele järgneva kuu esimesest päevast. Perearstil on kohustus keelduda inimese nimistusse võtmisest juhul, kui tema nimistus on juba rohkem kui 2000 patsienti. Keeldumisest peab perearst teatama kirjalikult vähemalt seitsme tööpäeva jooksul, alates avalduse saamisest. Kui perearsti nimistus on juba avalduse esitanu perekonnaliikmed, ei ole perearstil kohustust nimistusse võtmisest keelduda, kuid ta ei pea seda ka tingimata tegema. Perearst võib keelduda inimese nimistusse võtmisest ka siis, kui selleks soovi avaldanu alaline elukoht asub väljaspool perearsti teeninduspiirkonda, sest sel juhul kuluks perearstil hoopis kauem aega koduvisiitideks. Kuidas saada eriarsti juurde? Võimalusel diagnoosib ja ravib abivajajat perearst ise, vajadusel konsulteerib ta eelnevalt eriarstiga. Kui perearst avastab haigustunnuse, mille järgi tal endal ei ole võimalik inimest ravida või diagnoosi välja selgitada, suunab ta patsiendi eriarsti juurde. Perearsti saatekiri on vajalik plaanilisteks terviseuuringuteks ja eriarsti konsultatsiooniks haiglas. Saatekirja pole vaja naistearsti, silmaarsti, traumapunkti traumatoloogi, naha- ja suguhaiguste, nakkushaiguste arsti ja psühhiaatri vastuvõtule pöördu- misel, samuti inimese enda poolt otseselt tasutava arstiabi saamisel (näiteks hambaarsti juurde minekuks). Perearst peab oma tegevuse dokumenteerima patsiendi haiguskaardil ja ta on kohustatud teatama inimesele kõigest tema tervisega seonduvast. KATRIN PÄRGMÄE,
|
|
||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme |
||||